Eestis jõustusid karmimad nõuded keskkonnasõbralikkuse reklaamimisele

Alates 27. septembrist on Eestis keelatud põhjendamata keskkonnaväidete kasutamine toodete reklaamimisel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hakkab kontrollima väiteid nagu „roheline” ja „keskkonnasõbralik”, samuti piiratakse eksitavaid märgiseid ja vastupidavuse lubadusi.

Alates 27. septembrist 2026 on Eestis kehtestatud rangemad reeglid keskkonna- ja kestlikkusväidete kasutamisele toodete reklaamimisel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hakkab nüüdsest kontrollima, et väited nagu „keskkonnasõbralik”, „roheline” või „biolagunev” oleksid tõendatavad ja põhjendatud.

Muudatuste kohaselt ei tohi ettevõtjad enam kasutada üldsõnalisi kirjeldusi pelgalt turundusliku võttena. Kui toode reklaamitakse keskkonnasõbralikuks, peab kaupleja suutma tõestada konkreetseid eeliseid, milles see seisneb. Samuti on keelatud jätta muljet, et terve toode on keskkonnasõbralik, kui tegelikult puudutab see omadus vaid osa tootest või selle pakendit.

Märgiste kontroll ja vastupidavus

Rangemad nõuded kehtivad ka kestlikkusmärgistele. Ettevõtted ei tohi enam kasutada omaenda loodud märgiseid, mille taga puudub sõltumatu ja tunnustatud sertifitseerimisskeem. Ametlikest märgistest on lubatud näiteks Euroopa Liidu ökomärgis (EU Ecolabel), mille nõuetele vastavust kontrollib Eestis Keskkonnaagentuur.

Lisaks keskkonnaväidetele reguleerivad uued sätted toodete vastupidavust ja parandatavust. Keelatud on esitada alusetuid väiteid kauba eluea kohta. Samuti on keelatud tarbijat eksitavad tarkvarauuendused, kus seadme tööd tegelikult halvendav või vaid uusi funktsioone lisav uuendus esitatakse hädavajalikuna.

TTJA juristi Mic Merila sõnul on muudatuste peamine eesmärk suurendada turu usaldusväärsust. «Tarbijale peab olema selge, milles toote keskkonnaeelis tegelikult seisneb, ning vältida tuleb olukordi, kus pakend või märgis jätab tootest tegelikkusest rohelisema mulje,» selgitas Merila.