Eestis jäi pärast põhikooli lõpetamist õppimiskohustuseta 485 noort

Reedese seisuga oli Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel 485 põhikooli lõpetanud noort jäänud koolikohustusest kõrvale. Ametnikud tegelevad peredega individuaalselt, et selgitada välja põhjused ja pakkuda lahendusi haridustee jätkamiseks.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel oli reedeks, mil täitus tähtaeg õpilaste andmete esitamiseks, koolikohustusest kõrvale jäänud 485 põhikooli lõpetajat. Ametnikud üle Eesti alustavad nüüd tööd nende peredega, et selgitada välja õpingute katkestamise põhjused ja leida sobiv õpikoht.

Ehkki arv 485 võib tunduda märkimisväärne, on olukord statistiliselt paranenud. Võrdluseks: eelmise aasta sügisel oli sama näitaja 709 alla 18-aastast noort, kes ei jätkanud haridusteed.

Tallinnas keskendutakse lahenduste leidmisele

Tallinnas näitas Haridussilm reede hommikul 245 õppimiskohustuseta noort. Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juht Krista Keedus märkis, et arv võib olla siiski väiksem, kuna koolidel on olnud tehnilisi raskusi andmete sisestamisel EHIS-sse. «Ma tean, et koolidel on praegu olnud keeruline õpilasi EHIS-sse kanda, nii et neid tegelikult võib olla vähem lihtsalt tehnilistel põhjustel,» selgitas Keedus.

Keeduse sõnul on üheks sagedasemaks mureks gümnaasiumikohtadest ilmajäämine, kuna põhikooli lõpueksamite, eriti matemaatika tulemused ei olnud piisavad. Samuti on oluliseks barjääriks eesti keele oskuse puudujäägid, mis raskendab õpingute jätkamist eestikeelsetes õppeasutustes.

Tallinn pakub noortele võimalust liituda ettevalmistava õppega, kus on veel vabu kohti. Samuti on võimalik vaadata kutsehariduse poole, näiteks Tallinna Teeninduskoolis, kus mõnel erialal on vastuvõtt veel avatud.

Tartu olukord ja keelebarjäär

Tartus on olukord rahulikum: linna haridusosakonna õppimiskohustuse koordinaator Irina Ušanova sõnul oli reedese seisuga õppekohata vaid 10-11 noort. Kõigi nende peredega on suheldud juba augustist alates.

Ušanova sõnul on Tartu noorte peamiseks takistuseks kujunenud eesti keele oskuse puudulikkus, mistõttu jäävad uksed nii gümnaasiumi kui ka kutsekoolide erialadele suletuks. «Nad ei saanud minna gümnaasiumisse ja ei saanud minna edasi kutsekooli eriala õppima. Õppimine on eesti keeles ja nende eesti keele oskus on ebapiisav, et jätkata õpinguid,» märkis Ušanova.

Lisaks keelebarjäärile on probleemiks ka puudulik planeerimine, kus õpilane on kandideerinud vaid ühele erialale, kuid varuplaan puudus. Tartus pakutakse sarnaselt pealinnale individuaalseid õppekavasid ettevalmistavas õppes, et toetada noori vajalike oskuste omandamisel.