Eestis jääb ligi 16 protsenti noortest ilma keskhariduseta

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta alguses Eestis 19 903 noort vanuses 18-26, kellel puudub keskharidus ja kes ei jätka õpinguid. Probleem on eriti terav Ida-Virumaal ja Valgamaal, kus see näitaja ulatub üle 20 protsendi.

2026. aasta alguse seisuga on Eestis 19 903 inimest vanuses 18-26 eluaastat, kellel puudub keskharidus ja kes ei ole hetkel õpingutesse kaasatud. See moodustab 15,53 protsenti kõigist selle vanuserühma noortest. Aastataguse ajaga võrreldes on osakaal veidi langenud, kuid haridussüsteemist väljalangenute absoluutarv on kasvanud 477 inimese võrra.

Sooline erinevus on statistikas selgelt eristuv: kui naiste seas on ilma keskhariduseta noorte osakaal 12,2 protsenti, siis meeste puhul küündib see 18,7 protsendini.

Hariduskriis Ida-Virumaal ja maakonnasiseselt

Ida-Virumaal on olukord riigi keskmisest keerulisem. Maakonnas on madala haridustasemega noori 18,37 protsenti ehk 2103 inimest 11 445-st. Sooline lõhe on piirkonnas samuti suur: meeste seas ulatub näitaja 22,98 protsendini, naistel on see 13,27 protsenti.

Kohalikul tasandil varieeruvad näitajad märgatavalt. Narvas oli 2026. aasta alguses ilma keskhariduseta noori 17,36 protsenti, mis on väike langus võrreldes aasta varasema 17,61 protsendiga. Teistes Ida-Virumaa omavalitsustes on pilt erinev: kõrgeim osakaal registreeriti Lüganuse vallas, kus see oli 23,81 protsenti. Järgnevad Kohtla-Järve 20,86, Sillamäe 19,88 ja Narva-Jõesuu 19,94 protsendiga. Jõhvis ja Alutaguse vallas on olukord statistiliselt parem, ulatudes vastavalt 13,84 ja 14,29 protsendini.

Ekspertide hinnang ja tuleviku väljavaated

Üleriigiliselt on kõige kõrgem hariduseta noorte osakaal Valgamaal, kus see on 24,04 protsenti. Järgnevad Järvamaa 20,98, Jõgevamaa 20,65 ja Lääne-Virumaa 20,43 protsendiga. Madalaimad näitajad on Hiiumaal 10,49 protsendiga ning Harju- ja Tartumaal.

Majandusteadlane Raul Eamets juhib tähelepanu 18-24-aastaste vanuserühmale, kus umbes 16 protsenti noortest ei oma keskharidust ega jätka haridusteed. Tema hinnangul on otsene seos haridustaseme ja noorte töötuse vahel, mis on viimastel aastatel kasvanud. Eamets märgib, et lisaks majanduslikele teguritele on üheks takistuseks noorte ebapiisav riigikeele oskus, mis mõjutab nende edukust edasiõppimisel. Lahendusena näeb ta kohustusliku hariduse pikendamist vähemalt keskhariduse või kutseõppe tasemeni.