Eestis hakkavad plastpakendite tootjad omavalitsuste koristuskulusid hüvitama

Ühekordsete plastnõude ja -pakendite tootjad hakkavad osaliselt hüvitama avalikus ruumis prügi koristamise ja avalike prügikastide tühjendamise kulusid. Kui seaduseelnõu jõustub plaanipäraselt, saavad omavalitsused esimesed hüvitised 2029. aastal.

Eestis hakkavad ühekordsete plastnõude ja -pakendite tootjad osaliselt katma avalikus ruumis prügi koristamise ning avalike prügikastide tühjendamise kulusid. Esimesed hüvitised võivad omavalitsusteni jõuda 2029. aastal, lähtudes 2028. aasta tegelikest kulutustest.

Praegu jäävad need väljaminekud peamiselt kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste kanda. Prügi koristavad muu hulgas Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet ja Transpordiamet. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Kelli Seppeli sõnul kaotavad omavalitsused süsteemi hilinenud rakendamise tõttu kokku ligi 1,5 miljonit eurot aastas.

Avalikus ruumis leiduvast prügist moodustavad tootjavastutuse alla kuuluvad ühekordsed plasttooted umbes 19 protsenti. Nende hulka kuuluvad näiteks toidupakendid, joogitopsid ja filtriga tubakatooted. Süsteemi esimestel aastatel kasutatakse 2025. aastal korraldatud riikliku jäätmesorteerimise uuringu tulemusi.

Tootjad peavad looma ühise organisatsiooni, mis kogub ettevõtetelt makseid vastavalt turule lastud toodete kogusele. Hüvitise suurus võidakse kokku leppida kindla summana või arvutada omavalitsuse tegelike koristuskulude põhjal. Viimasel juhul hinnatakse jäätmeuuringu alusel, kui suur osa kuludest on seotud ühekordsete plasttoodetega.

Seaduseelnõu järgi peab tootjate ühendus olema loodud 2027. aasta juuniks. 2028. aastal hakkavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused oma koristuskulusid eraldi arvestama. Jäätmete koostise uuringuid peab tootjate ühendus edaspidi korraldama vähemalt kord viie aasta jooksul.

Viimsi vald kulutab abivallavanema Alar Miku sõnul avalike alade koristamisele ja sellega seotud tegevustele umbes 50 000 eurot aastas. «Praktikas moodustavad avalikus ruumis kogutavast prügist suure osa mitmesugused pakendid, sealhulgas ühekordsed plastpakendid,» ütles Mik. Seni kaetakse need kulud vallaeelarvest.