Eestis hakatakse väljastama Euroopa Liidu puudega inimeste kaarte

Sotsiaalministeerium on esitanud eelnõu, mille kohaselt võetakse Eestis kasutusele ühtsed Euroopa Liidu puudega inimeste kaardid. Need dokumendid lihtsustavad puudega inimeste liikumist ja ligipääsu soodustustele teistes liikmesriikides ning vähendavad asjaajamist riigisiseselt.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse õiguslik alus Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi kasutuselevõtuks Eestis. Muudatus puudutab enam kui 100 000 Eestis elavat puude raskusastmega inimest, kellele muutub ligipääs soodustustele Euroopa Liidu piires ühtsemaks.

Praegune Eestis välja antud puudega isiku kaart kehtib vaid riigisiseselt, mistõttu puutuvad Eesti elanikud teistes Euroopa riikides reisides sageli kokku olukordadega, kus nende staatust ei tunnustata. See tähendab, et puudega inimesed ei pruugi saada kasutada kohalikele mõeldud soodustusi, nagu näiteks eritingimusi ühistranspordis või soodsamat sissepääsu muuseumidesse. Uus kaart peaks selle ebavõrdsuse kaotama, võimaldades puudega inimestel kasutada välismaal samu õigusi nagu vastava riigi elanikel.

Vähem bürokraatiat ja selgem kord

«Puudega inimese jaoks ei ole ligipääsetavus ja soodustuste kasutamine mugavusküsimus, vaid sageli eeldus selleks, et üldse reisida, õppida, töötada või perega koos liikuda,» selgitas sotsiaalministeeriumi asekantsler. Tema sõnul välistab ühtne Euroopa Liidu kaart vajaduse tõestada oma staatust igas riigis eraldi, muutes liikumisvabaduse vähem kurnavaks.

Euroopa puudega inimese digitaalne kaart genereeritakse automaatselt puude raskusastme tuvastamisel, kuid füüsilist kaarti tuleb soovi korral eraldi taotleda. Dokumendi väljastamisega hakkab tegelema Sotsiaalkindlustusamet. Kõik praegused kohalike omavalitsuste väljastatud puudega inimeste parkimiskaardid kaotavad kehtivuse hiljemalt 1. detsembril 2029.

Eelnõu eesmärk on lisaks rahvusvahelisele koostööle vähendada ka riigisisest asjaajamist. Puude raskusastme tuvastamisel hakatakse kasutama senisest rohkem riigi andmebaasides juba olemasolevaid andmeid, mistõttu peavad inimesed esitama vähem dokumente. Näiteks kaob puude tuvastamise taotlemisel kohustus esitada isikut tõendav dokument, mis peaks vähendama taotluste menetlemisega seotud vigu.