Eestis aretatakse esimest kodumaist kirsstomatisorti

Eestis aretatakse esimest kodumaist kirsstomatisorti

Põllumajandusuuringute keskuse teadlased aretavad Eestile omast kirsstomatisorti, mis peaks kohalikus kliimas haigustele paremini vastu kui välismaised sordid. Esimese kohaliku sordi turule jõudmiseni võib kuluda kuus kuni seitse aastat.

Eesti

Eesti teadlased on alustanud süsteemset tööd, et luua esimene kodumaine kirsstomatite sort, mis sobiks kohalikesse kliimatingimustesse. Praegu kasutatavad välismaised sordid kannatavad tihti siinse lühikese suve ja kõrge õhuniiskuse käes, mistõttu vajavad nad uusi, vastupidavamaid alternatiive.

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) nooremteadur Birgit Koll selgitas, et välismaised sordid valmivad sageli liiga hilja või on vastuvõtlikud haigustele. «Eelmise aasta väga niisketes tingimustes pidasid meie aretuskatses olevad sordid haigustele märgatavalt paremini vastu kui välismaised,» kinnitas Koll. Uue sordi aretamine on pikaajaline protsess, kus tuleb leida tasakaal saagikuse, varajase valmimise, maitseomaduste ja haiguskindluse vahel. Ühe sordi turuküpseks arendamine võtab keskmiselt kümme aastat.

Nõuanded koduaednikele

Lisaks uute sortide loomisele rõhutavad teadlased õigete kasvatamismeetodite tähtsust. METKi nooremteadur Irene Roman hoiatas, et kõige sagedasem viga on ebaühtlane kastmine, mis põhjustab tomati viljade lõhenemist. Kui muld kuivab läbi ja saab seejärel suure koguse vett, ei suuda vilja nahk kiirele kasvule järele jõuda.

Samuti on oluline taimede õige paigutus kasvuhoones. «Kurgid ja tomatid vajavad erinevaid tingimusi, seetõttu ei ole soovitatav neid samas kasvuhoones kasvatada,» märkis Roman. Ta lisas, et kartulipõld peaks asuma kasvuhoonest võimalikult kaugel, vältimaks kartulipõletiku levikut tomatitele. Lehtede eemaldamisel tuleb olla ettevaatlik: korraga tohiks eemaldada vaid ühe-kaks lehte, et taim ei satuks stressi.

Kui teadlaste tööplaanid püsivad, võib esimene Eestis aretatud kirsstomatisort jõuda turule kuue kuni seitsme aasta pärast.

Ava rakenduses →