Eestis alanud viljakoristus tõotab head saaki, kuid kasum jääb napiks

Eestis alanud viljakoristus võib tänavu anda mullusest parema saagi, sest kevadine põud jäi tulemata. Põllumeeste tulusid survestavad siiski madalad viljahinnad, kallinenud sisendid ja kvaliteedist sõltuv hinnavahe.

Eestis alanud tänavune viljakoristus võib tuua mullusest parema saagi, kuid põllumeeste kasum sõltub suuresti vilja kvaliteedist ja müügihinnast. Kevadel kardetud põud jäi ära, nüüd loodavad tootjad kuivemale ilmale, et vähendada vilja kuivatamise kulusid.

Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul algas kasvuperiood keeruliselt, sest talvel jäi mulda vähe vett ning mais kardeti tõsist põuda. «Nüüd, kui viljakoristusaeg on käes, oleks vaja rannailmu, siis on põllud kuivad, vili kuiv ja kuivatuskulud väiksemad,» ütles ta.

Praegu koristatakse Eestis taliotra. Peagi jõuab järg rapsi ja rüpsini ning augusti alguses algab peamise ekspordikultuuri nisu koristus. Talioder on viimase paarikümne aastaga Eestis kiiresti levinud, sest võimaldab koristust alustada juba juulis.

Kvaliteet määrab sissetuleku

Mullu kahjustasid pikad vihmaperioodid vilja kvaliteeti ning suur osa nisust ei vastanud toiduvilja nõuetele. Söödaklassi langemisel võib hinnavahe ulatuda 20-30 euroni tonni kohta. Samal ajal on vilja hinnad madalad ning väetised, taimekaitsevahendid ja varuosad kallinenud.

Baltic Agro soovitab riske hajutada ning müüa osa saagist ette talvel või kevadel, mitte oodata koristusajani, mil hinnad kipuvad olema madalaimad. Eestis eelistatakse üha enam talivilju, sest need sobivad siinsetesse oludesse paremini kui suviviljad.

Ameerikase hinnangul pole Euroopa suviste kuumalainete tõttu maailmaturul põhjust paanikaks: viljavarud on suhteliselt suured ning Ukraina ekspordib sõjast hoolimata aastas ligikaudu 5-6 miljonit tonni vilja. Eesti põllumajanduses kasutatakse Ukraina tööjõudu endiselt peamiselt kuivatites ja lüpsilautades, kuid sobiva töötaja leidmine on jätkuvalt keeruline.