Eestimaalased kulutavad kultuurisündmustele Euroopas esikoha lähedal

Eurostati andmetel kulutavad eestimaalased kultuurile ligikaudu 2,4% leibkonna eelarvest, veidi alla EL-i keskmise, kuid kultuurisündmuste külastamisele kulutatakse Euroopas proportsionaalselt enim. Keskmiselt läheb kultuurisündmustele 24% kõigist kultuurikulutustest, mis on EL-i keskmisest märksa kõrgem. Piirkondlikud erinevused on suured: Ida-Virumaa elanikud kulutavad kultuurile ligikaudu kolm korda vähem kui Raplamaa elanikud.

Eestimaalased kulutavad kultuurisündmustele, teatrile, kontserditele, kinopiletitele ja muuseumidele, üle veerandi oma kogu kultuurieelarvest. See on Euroopa Liidu lõikes erakordselt kõrge näitaja, selgub Eurostati 2020. aasta leibkonna eelarve uuringust.

Sündmused võtavad veerandi kultuurirahast

«Umbes veerand kultuurile panustatud rahast kulub kontsertidel, teatris, muuseumides ja muudel sündmustel käimiseks. See on Euroopa Liidu keskmisest märksa suurem ja näitab, et eestimaalastele meeldib aktiivselt erinevatest üritustest osa võtta,» selgitas Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

EL-i leibkonnad kulutavad kultuurisündmustele keskmiselt 14% kultuurieelarvest. Eesti 24% jääb napilt alla Lätile, kus sama näitaja on 30%. Võrdluseks: Poolas moodustab sündmuste külastamine vaid 5% kultuurikulutustest.

Eestimaalane kulutab kultuurile keskmiselt 170 eurot aastas ehk umbes 14 eurot kuus. Kolmandik sellest, 58 eurot, läheb seadmetele nagu telerid ja muusikakeskused. Raamatutele ja ajakirjadele kulub ligikaudu 43 eurot ning kultuurisündmustele 40 eurot aastas.

Sissetulek ja piirkond kujundavad tarbimist

«Pere majanduslik olukord kajastub ka kultuurikulutustes, sest suurem osa eelarvest kulub esmavajadustele, nagu toit ja eluase, jääb kultuuri nautimiseks vahendeid vähem,» märkis Remmelg.

Eestis on eluaseme ja toidu ning kultuurikulutuste suhe 21:1. Bulgaarias ja Ungaris on sama suhe 40:1, Austrias ja Saksamaal aga 10:1.

Piirkondlikud erinevused on teravad. Ida-Viru maakonna elanikud kulutavad kultuurile keskmiselt 112 eurot aastas, millest kultuurisündmustele jääb vaid 11 eurot. Rapla ja Tartu maakond on teises otsas: seal ületab aastane kultuurikulu 200 eurot inimese kohta ning Tartumaal kulub sündmustele keskmiselt 56 eurot.

79% elanikest osaleb kultuurielus

«2023. aasta andmetel osales kultuurielus 79% Eesti elanikest. Kultuuri arengukava 2030 eesmärk on, et aastaks 2030 osaleks kultuurielus 80% Eesti elanikest ja oleme eesmärgile juba väga lähedal,» sõnas Kultuuriministeeriumi andmete peaekspert Karl Viilmann.

Populaarseimad kultuuritegevused on kino (51,8% elanikest), kontserdid (47,4%) ja kultuurimälestiste külastamine (45,3%).

Praegused andmed pärinevad 2020. aastast. Statistikaamet alustas uut leibkonna eelarve uuringut 1. detsembril 2025, kaasates aasta jooksul 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Uuring kestab 27. detsembrini 2026 ning tulemused avaldatakse 2027. aastal.