Eestimaa suvi toob sääsevaesuse ja sagedased kohtumised roomajatega

Tänavune suvi on Eestis möödunud tavapärasest märksa vähema sääsearvuga, kuid soojalembesed roomajad on inimeste läheduses tavapärasest aktiivsemad. Ekspertide hinnangul on mõlemad nähtused otseselt tingitud aasta alguse ilmastikuoludest.

Tänavune suvi on toonud Eestimaa elanikele leevendust sääskede vähesuse näol, kuid teisalt on inimesed tihedamini märganud roomajaid. Bioloog Tõnu Talvi selgitusel on nende nähtuste põhjused otseselt seotud ilmastikuga, mis on mõjutanud nii putukate paljunemist kui ka roomajate käitumismustreid.

Roomajad, nagu rästikud ja nastikud, on kõigusoojased olendid, kelle kehatemperatuur sõltub täielikult ümbritsevast keskkonnast. See temperatuur määrab omakorda nende liikumiskiiruse, jahipidamise võimekuse ja sigimisedukuse. Soojuse otsimiseks kogunevad nad kohtadesse, mis salvestavad soojust paremini, olgu nendeks kiviaiad, müüriservad või teepinnad.

Vaskussid, mida sageli ekslikult madudeks peetakse, on tegelikult jalutud sisalikud. Kuna nende liikumine on aeglasem, satuvad nad sagedamini saagiks toonekurele, sookurele või kiskjatele nagu rebased ja kährikud. Selliste loomade regulaarne kohtamine looduses viitab seejuures tervele ja toidurohkele elukeskkonnale.

Sääskede vähesus on aga tingitud eelkõige kevade oludest. Eestis jäi sel aastal olemata tavapärane suurvesi, kuna talvel maha sadanud lumi sulas kevadel tasapisi ja ühtlaselt. Kuna puudusid ulatuslikud üleujutused ja seisva veega alad, jäi märkimisväärne osa sääsevastsetest arenemata, mis ongi tänavuse sääsevaese suve peamine põhjus.