Eestimaa loodus tänavu: rohkelt roomajaid ja harjumatult vähe sääski

Tänavune suvi on Eestis toonud kaasa tähelepanuväärselt suure roomajate aktiivsuse ja üllatavalt vähese sääskede hulga. Looduseuurijate hinnangul on mõlemal nähtusel konkreetsed ilmastikust tulenevad põhjused.

Eestimaa elanikud on sel suvel märganud tavapärasest sagedamini roomajaid, nagu rästikuid, nastikuid ja vaskusse. Kuna tegemist on kõigusoojaste loomadega, sõltub nende igapäevane aktiivsus otseselt ümbritsevast temperatuurist. Oma kehatemperatuuri tõstmiseks eelistavad nad soojuse salvestamiseks päikese käes köetud pindu, sealhulgas kiviseinu, teekatteid ja müüriservi.

Sagedased kohtumised inimestega tulenevadki paljuski sellest, et loomad kogunevad nendesse soojadesse paikadesse, sattudes nii kergemini vaatevälja. Kui ilm püsinuks ühtlaselt soe nädalaid, hajanuksid loomad end looduses laiali ning inimene märkaks neid oluliselt vähem.

Vaskusside haavatavus

Nõtkete ja aeglasemate vaskusside jaoks kujutab selline eluviis teatavaid riske. Kuna nad on vähem liikuvad kui teised maod, muutuvad nad kergeks saagiks nii lindudele kui ka imetajatele. Sookured ja toonekured, aga ka kährikud, rebased ning metssead peavad neid loomakesi toidulaual väärtuslikuks lisandiks. Vaskusside arvukus looduses on siiski märk toimivast ja tervislikust elukeskkonnast, kus toiduahel on säilinud.

Sääskede puuduse põhjused

Teine märgatav muutus tänavuses suves on sääskede vähesus, mis pakub leevendust õhtustele õuetegevustele. Putukate nappuse peamine põhjus peitub kevadises ilmastikus. Eelmine talv oli stabiilne, lumi püsis varakevadeni ning sulamisprotsess toimus tasapisi. Suurvesi, mis tavaliselt loob soodsad tingimused sääskede paljunemiseks, jäi tänavu suuresti olemata.