Eestikeelse õppe üleminek nõuab õpetajatelt rohkem aega

EKI keeleõppe arendamise osakonna uuringute juht Laura Kirss rõhutab, et uute õpetamisviiside edukaks rakendamiseks on vajalik aeg katsetamiseks, vigade tegemiseks ja kolleegidega koostööks. Eestikeelsele õppele üleminemine nõuab seniste teadmiste paremat ja läbimõeldumat kasutamist.

Haridusasutuste üleminek täisväljaehitatud eestikeelsele õppele toob kaasa vajaduse muuta oluliselt õpetamise metoodilisi lähenemisi ja klassikesi juhtimisviiside. EKI keeleõppe arendamise osakonna uuringute juhi Laura Kirssa sõnul ei piisa vaid uute õpetajate juhendite ja materjali väljatöötamisest — samavõrd oluline on praktiline rakendamine klassides.

Kirssa arvates peaksid õpetajad saama piisavalt aega uusi metoodilisi lähenemisi tõeliselt omandada ja kasutada. See hõlmab nii erinevate lahenduste katsetamist, vigade tegemist ja nendest õppimist kui ka kolleegidega arutelu ja kogemuste jagamist. Ilma sellist aega arvestamata jääb paljude õpetajate jaoks õppekavas nõutud muutus pealiskaudseks ja ei too kaasa oodatud kasutegurit.

Esimese põlvkonna õpetajad, kes peaksid eestikeelsele õppele üle minema, vajavad seniste teadmiste ja kogemuste paremat rakendamist. Selle asemel, et vaielda kogu varasema süsteemi üle, tuleks leida viisid, kuidas siduda vana kogemuste-rikas pärand uute õpetamise meetoditega. Selline lähenemine muudaks ülemineku sujuvamaks ja tõhusaks.

Laura Kirssa uuringud näitavad, et edukad muutused haridussüsteemis tõusevad harva juhtudest, kus lihtsalt antakse käsklus ja oodatakse kiireid tulemusi. Selle asemel on vaja hoolikat plaanimist, õpetajate toetamist ja piisavalt aega muutuste sissetöötamiseks.