Eesti.ai koolitajate tasu Eestis sõltub osalejate hinnangutest

Riigikantselei uue Eesti.ai programmi raames makstakse koolitajatele tasu sõltuvalt sellest, kui kõrgelt osalejad õpet hindavad. Kui tagasiside jääb nõutud tasemest madalamaks või osalusmäära pole piisavalt, võib koolitaja teenustasu väheneda või üldse saamata jääda.

Riigikantselei on seadnud 5 miljoni eurose Eesti.ai riigihanke raames koolitajatele ranged finantsnõuded, mis seovad teenusepakkuja sissetuleku otseselt kursuslaste antud hinnangutega. Täies mahus tasu maksmine eeldab, et vähemalt 75 protsenti koolitusel osalejatest esitab tagasiside ning selle aritmeetiline keskmine on vähemalt 4 punkti.

Tulemuspõhine maksemudel

Kui tagasiside andjaid on koolitusel 50-74,9 protsenti ning keskmine hinne ulatub vähemalt 3,5 punktini, laekub partnerile 50 protsenti lepingujärgsest tasust. Juhul kui osalejate tagasiside jääb alla 3,5 punkti või kui oma hinnangu annab vähem kui pooled osalejad, ei ole hankijal kohustust teenuse eest tasuda.

Katrin Isotamm, kes juhib Eesti.ai elanikkonna suunda, selgitas, et hanketingimuste loomisel sooviti kaasata võimalikult laia praktilise kogemusega koolitajaid. "Tehisaru kasutusvõimalused igapäevatöös arenevad pidevalt," nentis ta. Isotamme sõnul on lisaks tehnoloogilisele kompetentsile kriitiline mõista ka erinevate valdkondade spetsiifilisi tööprotsesse.

Eesmärgid ja raamleping

Riigikantselei käivitas Eesti.ai algatuse tänavu jaanuaris eesmärgiga edendada Eesti majandust tehisintellekti oskuste levitamise kaudu. Programmi siht on kaasata aastatel 2026-2027 vähemalt 100 000 tööealist elanikku töötubadesse või lühematesse õpiampsudesse.

Viie miljoni eurone eelarve on hanke raames maksimaalne summa, mida teenusepakkujatele võib tellimuste kaudu maksta. Tellimine toimub jooksvalt ja vajaduspõhiselt, mistõttu ei ole kohustust kogu summat ära kasutada. Hankele esitati kokku 46 pakkumust ning lepingute sõlmimine algab 29. septembril.