Eesti võitleb Luksemburgis põlevkivitööstuse püsimajäämise eest

Luksemburgis esmaspäeval kohtuvad EL-i keskkonnaministrid arutavad heitkogustega kauplemise süsteemi reformi. Eesti soovib pidurdada tasuta CO-kvootide kärpimise tempot, et kaitsta Ida-Virumaa põlevkivitööstust, kuid ametlikku erandit riik ei taotle.

Luksemburgis kogunevad esmaspäeval Euroopa Liidu keskkonnaministrid, et langetada otsuseid heitkogustega kauplemise süsteemi edasise käekäigu kohta. Eesti delegatsioon läheb kohtumisele eesmärgiga pidurdada tasuta CO-kvootide kärpimise tempot, kuna kavandatavad muutused avaldavad Ida-Virumaa põlevkivitööstusele märkimisväärset survet.

Võitlus kvoodireformi vastu

Eesti strateegia on suunatud liitlaste otsimisele, et reformi ajakava leevendada. Ametlikku erikohtlemist või erandit riik ei taotle, püüdes selle asemel argumenteerida, et kvootide vähendamine peab toimuma samas tempos, mis võimaldab ettevõtetel reaalselt oma tootmisprotsesse kohandada. Seni, kuni ettevõtetel puudub tehnoloogiline võimekus heidet kiirelt vähendada, kujutab järsk kvootide kärpimine tööstusele otsest ohtu.

Euroopa Komisjoni plaan kärpida tasuta kvoote surub tootjad turuhinna surve alla, mis on Ida-Virumaa energiatootmises olnud üheks peamiseks tegevuskulusid mõjutavaks faktoriks. Seni on tasuta kvoodid aidanud kompenseerida üleminekuperioodi kulusid, kuid nende kiire vähendamine muudaks paljud praegused ärimudelid kahjumlikuks.

Ida-Virumaa tööstuse tulevik

Põlevkivitööstus on Ida-Virumaa majanduse ja tööhõive selgroog. Muudatused heitkoguste kauplemises on seega teema, mille mõju ulatub ka majandusvaldkonda. Eesti valitsuse diplomaatiline pingutus keskendub sellele, et vältida äkilist lööki tööstusele, otsides üleeuroopalist toetust mõistlikumale üleminekuajale.