Eesti võiks Aasia eeskujul droonikoridorid ja digitaalse taristu rajada

Droonimajanduse arendamine nõuab Eestilt senisest kiiremat tegutsemist ja püsivate lennukoridoride loomist. Ekspert Evelin Kasenõmm rõhutab, et Eesti tehnoloogiline pagas ruumiandmete ja digiteenuste vallas annab hea võimaluse Aasia eeskujul madallennumajandust elavdada.

Eestis on droonimajanduse arendamine jõudnud etappi, kus üksikutest katseprojektidest tuleb liikuda süsteemse teenusmudeli suunas. Kui Aasia riigid on fookuse suunanud droonide laiale praktilisele rakendamisele igapäevaelus, siis Euroopa on keskendunud pigem rangele õigusraamistikule. Evelin Kasenõmm leiab, et Eesti võiks oma tugevusi, nagu ruumiandmed, 3D-linnamudelid ja küberturbe kompetents, ära kasutades Aasia riikide kogemusest õppida ning rajada esimesed püsivad droonikoridorid.

Aasia riikide praktiline lähenemine

Hiinas on madallennumajandusest saanud riiklik prioriteet, mis hõlmab kõike alates toidu- ja meditsiinisaadetiste veost kuni linnaseire ja päästetöödeni. Tsiviillennundusameti andmetel oli 2025. aasta lõpuks Hiinas registreeritud ligi 3,3 miljonit drooni, mis tähistab märkimisväärset kasvu võrreldes varasemate aastatega. Samal ajal on riik karmistanud kontrolli, kehtestades 2026. aastal kohustuslikud registreerimis- ja tuvastamisnõuded.

Jaapanis on droonide kasutuselevõttu kiirendanud vajadus leevendada tööjõupuudust ja teenindada hõredalt asustatud mägiseid piirkondi. Juba 2022. aastal loodud regulatsioon võimaldab droonidel lennata väljaspool piloodi vaateulatust ka asustatud aladel. Nüüd arendab Jaapan riiklikku droonikoridoride süsteemi, kus lennuteed, sidevõrgu kvaliteet ja ohutusnõuded on digitaalselt hallatavad. Lõuna-Korea mudel keskendub aga standardimisele: 2025. aastaks laienes sealne drooniprogramm juba 166 piirkonda, pakkudes avalikke teenuseid saartel ja parkides.

Eesti võimalused ja sammud

Euroopa Liidu tugevus on ühtne regulatsioon ja "U-space" süsteem, mis võimaldab drooniliiklust digitaalselt hallata. Euroopa kitsaskohaks on siiski rakendamise killustatus ja aeglus. Eestil on Kasenõmme hinnangul olemas kõik eeldused, et seda olukorda parandada. Meie väike õhuruum, tugev andmeside ning riigi ja erasektori võimekus infosüsteeme siduda on olulised eelised.

Esimese sammuna soovitab autor luua kaks või kolm püsivat droonikoridori. Need võiksid teenindada logistikat saarte ja mandri vahel, võimaldada elektritaristu kontrolli ning toetada päästetöid ja seiret. Selline taristu nõuab usaldusväärset sideühendust, täpseid ruumi- ja ilmaandmeid ning automatiseeritud loamenetlust. Lisaks taristule on vajalik riigi poolt tellitav teenusepõhine nõudlus, näiteks mitmeaastased lepingud metsakahjude hindamiseks või meditsiinitoodete transpordiks. See loob erasektorile vajaliku stabiilsuse, et investeerida automaatsetesse lahendustesse, mida on hiljem võimalik välisturgudele eksportida.