Eesti vetes võeti riikliku kaitse alla 15 ajaloolist laevavrakki

Eesti vetes võeti riikliku kaitse alla 15 ajaloolist laevavrakki

Riik lisas kaitsealuste veealuste mälestiste nimistusse 15 uut laevavrakki, sealhulgas 19. sajandist pärit auriku Success. Otsus aitab kaitsta ajaloolist pärandit kasvava merekasutuse ja ehitustegevuse tingimustes.

Kultuur

Eesti on lisanud oma riikliku kaitse alla 15 uut merepõhjas asuvat laevavrakki, suurendades nõnda veealuse kultuuripärandi kaitset. Otsus puudutab objekte, mis ulatuvad 16. sajandi purjekatest kuni 19. sajandi aurikuteni. Allveearheoloogide sõnul on Läänemeri vrakkide säilimiseks suurepärane keskkond, kuid kasvav inimtegevus nõuab karmimat järelevalvet.

Kaitse alla võetud nimistusse kuulub 12 purjelaeva, hävitaja S31 vrakk, aurulaev ning kaubaaurik Success. Need objektid paiknevad Eesti sisemeres ja territoriaalmeres, aga ka majandusvööndis. Kaitse staatuse kehtestamine ei sulge merealasid liikluseks, kuid paneb piirangud ehitustöödele, nagu tuuleparkide rajamine, et vältida ajalooliste vrakipaikade füüsilist hävimist.

Laevahuku lugu

Arhiiviuuringute ja muuseumitöö koostöös õnnestus tuvastada 1885. aasta juulis hukkunud kaubaaurik Success. Laev oli teel Kroonlinnast Londonisse, kui sõitis Soome lahes madalikule. Meeskond üritas alust päästa, visates osa kaubast üle parda, kuid alus uppus siiski. Vrakil on näha nii aurumootori ajastule omaseid jooni kui ka purjelaeva konstruktsioone, mis illustreerib hästi 19. sajandi üleminekuperioodi tehnoloogiat.

Üks tähelepanuväärsemaid leide asub üle 60 meetri sügavusel. See on saleda, pajulehte meenutava kujuga ja pärineb esialgseil hinnanguil 16.-17. sajandist. Kuna nii suur sügavus teeb arheoloogilised kaevamised keerukaks, kasutasid uurijad vrakist ülevaate saamiseks allveeroboti salvestatud videopilti.

Tööstuslik kalapüük ja traalimine on olnud pikaajaline oht veealustele objektidele, kahjustades sageli õrnu detaile, näiteks vööri kaunistavaid käilakujusid. Arheoloogide eesmärk on nende kaitsemeetmetega täita Eesti kohustusi vastavalt UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioonile.

Ava rakenduses →