Eesti vete soojenemine soosib lõhilastele ohtlikke parasiite

Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul ohustab veetemperatuuri tõus külmalembelisi kalaliike, kuna soojem vesi loob paremad tingimused lõhe-neerueosiku levikuks. Samas rõhutavad eksperdid, et korralikult kuumtöödeldud kala tarbimine on inimesele jätkuvalt ohutu.

Eesti Maaülikooli teadlaste hiljutine ekspeditsioon Gröönimaale ja Fääri saartele näitas, et lõhilaste neeruhaigust põhjustav parasiit on levinud oluliselt põhjapoolsematele aladele, kui varem teati. Kuigi Eestis on see ohtlik parasiit olnud tuntud juba ligi kolm aastakümmet, tekitab nüüdne kliimamuutusest tingitud veetemperatuuri tõus uusi riske meie jõgedes elavatele külmalembelistele kaladele.

Inimtekstiline mõju jõgedele

Anti Vasemägi, Eesti Maaülikooli kalade geneetika ja genoomika professor, selgitab, et probleem tekib, kui külmalembene kala satub kokku soojemat vett eelistava parasiidiga. Eestis on lõhe-neerueosik olnud forelli noorjärkude suremuse üheks oluliseks teguriks. Professor Vasemägi sõnul on olukorda halvendanud ka inimtegevus.

«Eestis põhjustab see lõhe-neerueosik kõige suuremas ulatuses just forelli noorjärkude suremust. Ja nimelt jõgedes, kus see veetemperatuur on rikutud inimese poolt,» nentis Vasemägi. Jõgede paisutamine, sängide sirgeks kaevamine ja kaldapuude raie on viinud veetemperatuuri tõusuni, mis omakorda soodustab parasiitide vohamist.

Levik ja ohutus

Lisaks kohalikele teguritele on teadlaste fookusesse tõusnud ka rändlinnud, kes võivad lõuna poolt uusi parasiidiliike kaasa tuua. Eesti Teadusagentuuri rahastatud uus uurimisprojekt keskendubki kormoranide rollile parasiitide levikus rannikumeres.

Vaatamata kalapopulatsioonide ohustatusele, ei pea tavaline kalastaja liigselt muretsema. Eesti kalastusklubide liidu ja teadlaste hinnangul on parasiidid kaladel loomulik nähtus. Inimestele on kalad ohutud, kui järgitakse hügieeninõudeid. «Rusikareegel on see, et toore kala ja kalamarja söömisest võiks siiski hoiduda, aga piisavalt kuumutatud või soolatud kala pole inimesele ohtlik,» kinnitas Vasemägi. Ta lisas, et kui harrastuspüüdjad märkavad püütud kalal ebatavalisi tunnuseid, on soovitatav teadlastele pildimaterjali saata.