Eesti vesinikukoridori rajamine ootab planeeringu ja trassivaliku selgumist

Põhjamaid ja Kesk-Euroopat ühendava suuremahulise vesinikukoridori ettevalmistused Eestis on algusjärgus, kus alles otsitakse konsultante planeeringu koostamiseks. Projekti õnnestumine sõltub nii riigisisesest planeerimisest kui ka naaberriikide otsustest trassi marsruudi osas.

Eesti valitsus on algatanud riigi eriplaneeringu, et selgitada välja optimaalsed asukohad tulevasele rahvusvahelisele vesinikukoridorile. Praeguses etapis tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium konsultandi otsimisega, kes hakkaks juhtima protsessi, mis hõlmab 24 Eesti omavalitsust ja nõuab põhjalikku analüüsi nii keskkonnamõjude kui ka tehniliste lahenduste osas.

Trassi marsruut ja Läänemere alternatiiv

Üks projekti keskseid küsimusi on torustiku täpne kulgemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi eriplaneeringu projektijuht rõhutab, et Eesti eesmärk on saada osaks Põhjamaade ja Kesk-Euroopa energiavõrgustikust, mis eeldab maismaatorustikku. Siiski on laual alternatiiv, kus trass võidakse rajada otse üle Läänemere Soome ja Saksamaa vahel. "Kui Soome otsustab, et neile on kasulikum rajada trass Läänemere põhja, jääme väga paljust ilma," nentis ministeeriumi esindaja, rõhutades maapealse ühenduse strateegilist väärtust energiajulgeolekule ja investeeringutele.

Eleringi teadus- ja arendustegevuse juht lisas, et trassi planeerimisel püütakse eelistada juba olemasolevat gaasi- ja elektritaristut. Eesmärk on koormata keskkonda ja maad minimaalselt, kuid see on keeruline ülesanne, arvestades Eesti hajaasustust ning arvukaid looduskaitsealasid. Ekspertide kinnitusel ei ole vesinikutrass ise ohtlik ning suurem keskkonnamõju piirdub vaid ehitusperioodiga, mil toimuvad maapinnatööd ja rasketehnika liikumine.

Investeerimisotsus ja tulevikuvaade

Kuigi projekt on alles varajases staadiumis, on huvi selle vastu märkimisväärne, juba 80 ettevõtet on andnud märku valmisolekust vesinikku toota või tarbida. Projekti edenemine sõltub paljuski rahvusvahelisest koostööst ja teiste riikide ajakavast.

Praeguse plaani kohaselt loodab ministeerium järgmise aasta alguseks visandada trassid, mida maaomanikele tutvustada. Lõpliku investeerimisotsuseni, mis annaks rohelise tule taristu tegelikule rajamisele, jõutakse prognooside kohaselt 2030. aasta alguses. Optimistliku stsenaariumi korral võiks vesinikukoridor valmida 2035. aastaks. Sel nädalal lõppes riigi eriplaneeringu koostamiseks vajaliku hanke pakkumiste esitamine, leping edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitakse hiljemalt oktoobris.