Eesti varjupaikade mure: kiibistatud lemmikloomad jäävad sageli registrisse kandmata

Varjupaigad üle Eesti seisavad silmitsi olukorraga, kus leitud lemmikloomadel on mikrokiip olemas, kuid see ei ole seotud omaniku kontaktandmetega. See muudab looma tagastamise omanikule võimatuks, jättes looma ametlikult anonüümseks.

Eesti varjupaikades on muutunud igapäevaseks probleemiks leitud lemmikloomad, kellel on küll naha alla paigaldatud mikrokiip, kuid kelle andmed puuduvad lemmikloomade registrist. See tähendab, et kuigi loom on tehniliselt tuvastatav, ei ole võimalik tema omanikku kindlaks teha.

Levinud eksiarvamus on, et kiibi paigaldamine on piisav samm ning omaniku andmed seotakse sellega automaatselt. Tegelikkuses on kiip vaid numbrikood, mis hakkab andmeid kandma alles pärast registrisse kandmist. Ilma selle registreerimistoiminguta jääb loom varjupaiga jaoks anonüümseks leitud isendiks.

Tagajärjed on varjupaikadele koormavad. Kui omanikuga kontakti ei saada, peab varjupaik looma eest vastutuse võtma. Seaduse järgi vastutab leitud looma ülalpidamiskulude eest esimesed 14 päeva kohalik omavalitsus, kust loom leiti. Pärast seda perioodi langeb looma ülalpidamise finantskoormus juba varjupaika haldavale mittetulundusühingule, kes peab kulud katma annetuste arvelt.