Eesti vangide ja Rootsi kinnipeetavate suur kaebuste hulk koormab halduskohtuid

Eesti vanglates viibivate isikute pöördumised moodustavad üle veerandi kõigist haldusasjadest. Kohtud valmistuvad koormuse kasvuks seoses Rootsist Eestisse toodud vangidega, kelle puhul prognoositakse samuti kohtuvaidluste sagenemist.

Eesti halduskohtud seisavad silmitsi märkimisväärse töökoormusega, mida tekitavad kinnipeetavate esitatud kaebused. Ehkki Eesti vanglate asukate koguarv on ligikaudu 1600, moodustavad nende õiguslikud pöördumised üle 25 protsendi kõigist haldusasjadest. Olukord võib veelgi pingestuda seoses Eestisse toodud Rootsi kinnipeetavatega, kes on samuti hakanud oma muredega õiguskantsleri poole pöörduma.

Koormuse kasv ja prognoosid

Statistika näitab kohtusse jõudvate avalduste stabiilset mahtu: 2025. aastal laekus Tallinna ja Tartu halduskohtusse kokku 908 kinnipeetavate kaebust. Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on esitatud juba üle 680 kaebuse. Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee hindab, et 600 Rootsi vangi toomine Eestisse võib tähendada täiendavalt umbes 300 kohtukaebust aastas, kui nende vaidluste hulk kujuneb sarnaseks Eesti kinnipeetavate aktiivsusega.

Tartu vangla juht Merle Ulst kinnitab, et asutus jälgib õiguskantsleri tähelepanekuid ning valmistab ette vajalikku tagasisidet. Samas on kohtusüsteemis rahuldatud vaid umbes 1,5 protsenti kõigist kinnipeetavate esitatud kaebustest. See tõstatab küsimuse ressursside ratsionaalsest kasutamisest.

Vaidluste sisu ja õiguslikud perspektiivid

Vandeadvokaat Katarina Talumäe toob välja, et kaebuste teemadering on lai, ulatudes olmetingimustest kuni meditsiiniabi kvaliteedini. Rootsi kinnipeetavate puhul on lisandunud mured keelebarjääri ja suhtluse pärast lähedastega, kes viibivad Rootsis. Talumäe sõnul võib vangla rendileping siiski kaasa tuua ka positiivse nihke Eesti vangistuskorralduse arengus, kui tekib vajadus standardite kohandamiseks.

Kruusvee on teinud ettepaneku uurida teiste riikide praktikat, et mõista, miks on Eesti kinnipeetavate pöördumiste tase võrreldes lähiriikidega erakordselt kõrge. Praegu puuduvad selged meetmed, kuidas kohtutele laekuvate kaebuste hulka piirata, mistõttu vajab olukorra põhjalik analüüsimine justiits- ja digiministeeriumi kaasamist.