Eesti vandeadvokaat: digipärand nõuab rohkemat kui pelk testament

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik juhib tähelepanu, et digitaalne vara, nagu krüptorahakotid ja pilvearhiivid, jääb sageli pärimisel kättesaamatuks. Kuigi õiguslikult on see vara pärandatav, puuduvad sageli praktilised lahendused ligipääsu tagamiseks.

Digitaalajastu on toonud kaasa uut tüüpi vara, mille pärandamine tekitab nii eraisikutele kui ka õigussüsteemile järjest rohkem küsimusi. Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik rõhutab, et kuigi krüptovaluuta, investeerimiskontod ja pilvesalvestatud fotokogud on seaduse silmis pärandatavad, on nende tegelik üleminek pärijatele tihti takistatud.

Erinevalt kinnisvarast, mis on nähtav ja leitav kinnistusraamatust, eksisteerib digitaalne vara tihti väljaspool ametlikke registreid. See tekitab paradoksi: isegi kui testament on koostatud korrektselt, ei pruugi pärijad teada vara olemasolust või puuduvad neil tehnilised vahendid sellele ligipääsemiseks. Traditsiooniline pärimisõigus eeldab vara tuvastatavust ja avalikke kanaleid selle ülekandmiseks, kuid krüptorahakottide ja digitaalsete paroolide puhul need mehhanismid sageli ei toimi.

Luige hinnangul ei piisa digipärandi puhul vaid juriidilisest vormistusest. Omanik peab ise tegema eeltööd, et tagada pärijate ligipääs oma digitaalsetele kontodele ja varadele. Vastasel juhul võib suur osa digitaalsest pärandist jääda igaveseks ligipääsmatuks, kuna ilma vajalike krüptovõtmete või paroolideta ei ole pärijal võimalik õiguslikku nõuet realiseerida.