Eesti vanaduspensioniiga tõuseb 2029. aastal 65 aasta ja nelja kuuni

Sotsiaalministeerium on esitanud eelnõu, mille kohaselt tõuseb 2029. aastal Eestis vanaduspensioniiga 65 aasta ja nelja kuuni. Muudatus puudutab inimesi, kes on sündinud ajavahemikus 1963. aasta oktoobrist kuni 1964. aasta augustini.

Sotsiaalministeerium on koostanud ja kooskõlastamisele saatnud määruse eelnõu, mille järgi muutub vanaduspensioniiga 2029. aastal. Uueks piiriks saab 65 aastat ja neli kuud. See muudatus puudutab vahetult neid elanikke, kes on sündinud ajavahemikus 1963. aasta oktoobrist kuni 1964. aasta augustini.

Pensioniea määramine toimub vastavalt 2018. aastal kehtestatud korrale, kus riik kinnitab vastava vanusemäära kaks aastat ette. Erinevalt varasematest perioodidest ei sõltu pensioniiga enam inimese sünniaastast, vaid konkreetsest kalendriaastast. Arvutuskäigus võetakse aluseks 65-aastaste inimeste eeldatava eluea viie aasta keskmine näitaja. 2029. aasta pensioniea kalkulatsioon tugineb aastate 2021-2025 statistilistele prognoosidele.

Demograafiline surve ja Euroopa suundumused

Pensionisüsteemi muudatuste peamine eesmärk on leevendada demograafilist survet, mis tuleneb rahvastiku üldisest vananemisest. Sarnast lähenemist kasutatakse üha enam ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kus püütakse vanemaealisi töötajaid kauem tööturul hoida. Juba 12 Euroopa Liidu riiki on sidunud oma pensioniea tõusu automaatselt eeldatava eluea pikenemisega.

Euroopas on näha ka märksa ambitsioonikamaid graafikuid. Näiteks Taanis, kus kehtiv vanaduspensioniiga on 67 aastat, plaanitakse seda piiri 2040. aastaks tõsta 70. eluaastani. Eestis oli 2024. aasta 1. jaanuari seisuga kokku 331 000 pensionäri, kellest 315 000 on vanaduspensionil. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kasvab pensionäride arv 2060. aastaks ligikaudu 340 000 inimeseni.