Eesti valmistub konfiskeerima kuritegelikku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta

Eesti kavandab seadusemuudatust, mis lubab konfiskeerida kriminaalse päritoluga vara ka siis, kui menetlus lõpetatakse aegumise või süüdistatava tervisliku seisundi tõttu. Muudatus viib riigi õigussüsteemi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega.

Eesti plaanib koostöös Euroopa Liiduga muuta seadusandlust, et võimaldada kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist ka olukordades, kus süüdimõistvat kohtuotsust ei tehta. Muudatus puudutab kaasuseid, kus menetlus on tulnud lõpetada näiteks aegumise või kahtlustatava tervisliku seisundi tõttu.

Vara arestimine ilma süüdimõistmiseta

Riigiametnikud toovad võimalike näidetena esile varasemaid kõrgetasemelisi kriminaalasju, kus varade konfiskeerimine on jäänud tegemata. Kuus aastat tagasi lõpetas Riigikohus korruptsioonis süüdistatud Edgar Savisaare kohtuasja, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud karistust kanda. Samuti on jäänud süüdimõistva otsuseta Tallinna Sadama juhtum, kus kohus tuvastas kuritegude aegumise.

Uue korra kohaselt teeb kohus kindlaks vaid vara päritolu. Kui tõestatakse, et varad pärinevad kuritegevusest, on riigil õigus need võõrandada, sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlus on lõpetatud või kas konkreetse inimese süü on tõestatud.

Inimõiguste ja õiguspraktika vahekord

Justiits- ja digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur rõhutas, et niisugune konfiskeerimine ei tohi rikkuda süütuse presumptsiooni. Eesti põhiseadus ja inimõiguste konventsioon nõuavad, et süüdistatavat peetakse süütuks, kuni süü on seaduse kohaselt tõendatud.

«Euroopa inimõiguste kohus on leidnud, et niikaua, kui kedagi otseselt kurjategijaks ei nimetata, siis süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine süütuse presumptsiooni ei riku,» selgitas Kangur. Tema sõnul on protsessis kriitilise tähtsusega tõendamine, et konkreetne vara on saadud kuriteo tulemusena.

Eesti õigusruumi ajakohastamine

Juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets märkis, et sarnane praktika on paljudes Euroopa riikides juba tavapärane. Näiteks on sarnased normid kasutusel Madalmaades, Belgias, Prantsusmaal ja Rootsis.

Eesti eesmärk on võtta vastu niinimetatud varalise mõjutamise direktiiv. Kanguri sõnul on eelnõu väljatöötamine olnud keeruline, kuna osad rahvusvaheliselt aktsepteeritud lahendused tunduvad Eesti õigussüsteemi jaoks radikaalsed. Algse plaani kohaselt peab seadus olema vastu võetud novembri lõpuks.