Eesti valmistub kaitsma e-valimisi tehisintellektil põhinevate küberrünnakute eest

Riik otsib täiendavaid vahendeid küberkaitse tugevdamiseks, kuna küberrünnakute automatiseerimine tehisintellekti abil suurendab riske. Ehkki eelseisvad Riigikogu valimised on praeguse seisuga turvalised, nõuab uus tehnoloogiline olukord riigilt suuremaid investeeringuid.

Eestis kasvav küberrünnakute arv ja tehisintellekti järjest laiem kasutamine rünnakute ettevalmistamisel sunnib valitsust kiiremas korras otsima täiendavaid võimalusi riigi digitaalse taristu kaitseks. Kuigi eelseisvateks Riigikogu valimisteks on süsteemid kavandatud, nõuab kiire tehnoloogiline areng tavapärasest võimsamat kaitset.

Tehnoloogiline võidurelvastumine

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Joonas Heiter selgitab, et ehkki Eestis pole seni registreeritud täielikult tehisintellekti abil korraldatud küberrünnakuid, on mujal maailmas taolisi juhtumeid esinenud. Kurjategijad ei otsi enam haavatavusi käsitsi, vaid rakendavad selleks automatiseeritud süsteeme. Ekspertide sõnul on tehisintellekt juba kasutusel ka Eestis toime pandavate kalastus- ja pettusekampaaniate ettevalmistamisel sotsiaalmeedias.

Rahastusvajadus ja eelarveprioriteedid

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tõdeb, et ministeeriumi soovitud lisavahendeid küberkaitseks riigieelarves esialgu ei kajastu. Küberjulgeoleku hoidmine on äärmiselt kriitiline, mistõttu tuleb vajalikud summad leida teiste kulutuste arvelt. Järgmiseks aastaks on vaja täiendavalt viis miljonit eurot, nelja-aastases vaates ületab vajadus 20 miljoni euro piiri.

Pakosta sõnul on e-valimised praeguse seisuga kaitstud, kuid valitsus on valmis suunama täiendavaid ressursse või kasutama riigi reservfondi, kui olukord nõuab tehnoloogilise kaitse taseme tõstmist. Praegune olukord nõuab senisest palju jõulisemat tehnoloogilist kaitsekilpi ning täiendavaid inimesi, kes neid süsteeme haldaksid.

Turvalisuse tagamine

Riigi valimisteenistus kinnitab, et praegu puuduvad otsesed ohud e-hääletuse toimumisele. Siiski rõhutab valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, et süsteemidesse on sisse ehitatud turvameetmed ka kõige äärmuslikumate stsenaariumide jaoks. Juhul kui elektroonilist hääletuskeskkonda ei saa mingil põhjusel enam usaldada, on valimistel olemas plaan B, mis võimaldab üleminekut paberhääletusele.