Eesti valmistab ette seadusemuudatust: raskete kuritegude eest süüdimõistetud ei saa enam nime vahetada

Siseministeerium esitas valitsusele uue nimeseaduse eelnõu, mis keelab eriti raskete kuritegude eest süüdi mõistetud isikutel oma nime muuta. Muudatused puudutavad ka perenimede valikut ja alaealiste nimevahetuse piiranguid.

Siseministeerium on valitsusele kooskõlastamiseks esitanud uue nimeseaduse eelnõu, mille eesmärk on korrastada nimede andmise ja muutmise reeglistikku ning kehtestada rangemad piirangud kurjategijatele. Praegune nimeseadus, mis on kehtinud üle 20 aasta, asendatakse uuega, mis defineerib täpsemalt nimevahetuse protseduurid.

Eelnõu üks keskseid muudatusi on eluaegse keelu seadmine nimevahetusele isikutele, kes on toime pannud eriti raskeid kuritegusid. Piirang puudutab muuhulgas inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi, agressiooniaktide, terrorismi ja riigivastaste süütegude eest karistatuid. Samuti laieneb keeld neile, kes on süüdi mõistetud raskete lõhkeainetega seotud kuritegude või seksuaalkuritegude toimepanemises alaealiste vastu.

Turvalisus ja identiteedi säilitamine

Siseminister Igor Taro rõhutas, et muudatuse eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus ja vältida olukorda, kus kurjategijad saavad nimevahetusega oma minevikku varjata. «Me ei saa lubada, et raskete kuritegude eest süüdi mõistetud isikud saaksid uue nime kaudu oma varasema taustaga sidemeid katkestada või oma tegusid varjata,» selgitas Taro.

Lisaks karmistuvad nõuded vabatahtlikuks nimevahetuseks. Edaspidi ei tohi inimesed valida endale perekonnanime, mida rahvastikuregistri andmetel juba kasutab mõni teine elusolev isik. Ministeeriumi hinnangul aitab see piirata identiteedivarguste riski ning vältida fiktiivsete sugulussuhete loomist.

Eelnõu puudutab ka alaealiste nimevahetust, kus reegleid kitsendatakse. Lastele saab edaspidi anda üksnes vanema perekonnanime, mis peab tagama lapse identiteedi järjepidevuse ja selge seose oma perekonnaga. Uus nimeseadus peaks praeguste plaanide kohaselt jõustuma 2028. aastal.