Eesti valmistab ette seadusemuudatust ajakirjanike ja advokaatide kaitseks

Justiitsministeerium plaanib tugevdada ametiprivileegi kontseptsiooni, tagades ajakirjanikele, advokaatidele ja teistele erialadele selgema õiguse kriminaalmenetluses ütluste andmisest keelduda. Muudatus tekitab vajaduse prokuratuuri töökorralduse ümberhindamiseks, kuna menetlustoimingud muutuvad keerukamaks.

Justiitsministeerium on algatanud ettevalmistused seadusemuudatuseks, mis kirjutab senisest selgemalt seadustesse ametiprivileegid. Eesmärk on tagada kindlus, et teatud elukutsete esindajad, sealhulgas advokaadid, ajakirjanikud, notarid ja vaimulikud, ei pea kriminaalmenetluses teatud olukordades teavet avaldama ega ütlusi andma.

Kehtiv kutsesaladuse mõiste on ministri hinnangul liiga kitsas ja tekitab praktikas tõlgendusruumi, mida riik soovib uue regulatsiooniga kõrvaldada. "Meie mõte on selles, et anname selged ametiprivileegid. See on teine asi kui kutsesaladus. Ametiprivileeg puudutab just nimelt seda, et nende ametite kandjad, kellele võib kätte jõuda mingi info, ei pea ega tohi teatud juhtudel seda uurimisasutustele edasi anda," selgitas justiitsminister Liisa Pakosta.

Advokaatide ja ajakirjanike kaitse

Advokatuuri esindaja Imbi Jürgen rõhutas, et vajadus sellise kaitse järele on tingitud reaalsetest probleemidest, mis ei piirdu vaid teoreetilise aruteluga. Advokatuuri teeb eriti murelikuks asjaolu, et kriminaalmenetluse raames toimub jälitustegevus, mille käigus võidakse pealt kuulata advokaadi ja kliendi vahelisi kõnesid. Need küsimused on jõudnud ka riigikohtuni.

Pakosta lisas, et riik peab kriminaalmenetluses kandma ise tõendite kogumise kohustust. Süüdimõistmine ei tohiks tugineda eeldusel, et teave, mille inimene on usaldanud ajakirjanikule või advokaadile, peab olema automaatselt kättesaadav uurimisasutustele.

Prokuratuuri lisanduv töökoormus

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern märkis, et prokuratuur toetab seaduseelnõud, kuna kehtiv ebaselgus on tekitanud aastaid vaidlusi. Samas nentis ta, et muudatusega kaasneb paratamatult lisatöö. Menetluste käigus peavad prokurörid hakkama sagedamini kohtus vaidlema selle üle, kas konkreetne info on kaitstud kutseprivileegiga või mitte.

"Kui me peame kutseprivileegidega isikute suhtes erinevaid toiminguid tegema, näiteks neid läbi otsima või vaidlema kohtus selle üle, kas mingite e-kirjade sisu on kaitstud kutsesaladusega või mitte, siis see lisab meile täiendavat töökoormust," selgitas Pern. Kuna seaduseelnõu ei näe ette täiendavat rahastust prokuratuurile, tuleb asutusel muuta oma siseseid tööprotsesse.