Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus esimesel poolaastal 790 miljoni euroni

Eesti riigi valitsussektori eelarve oli selle aasta esimese kuue kuuga 790 miljoni euroga miinuses, mis moodustab 1,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Aastases võrdluses on puudujääk suurenenud 0,3 protsendipunkti võrra.

Rahandusministeeriumi neljapäeval avaldatud andmetel ulatus Eesti valitsussektori eelarve defitsiit selle aasta juuni lõpuks 790 miljoni euroni. Võrreldes 2023. aasta sama perioodiga on puudujääk kasvanud 0,3 protsendipunkti võrra, ulatudes nüüd 1,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Selle aasta esimese kuue kuuga laekus riigieelarvesse maksutulu kokku 7,92 miljardit eurot, mis on 1,2 protsenti enam kui aasta varem samal ajal. Suurem osa maksutuludest, 2,2 miljardit eurot, laekus käibemaksust. Käibemaksu laekumine kasvas aastaga 12,3 protsenti, mida toetas muuhulgas eelmise aasta juulis jõustunud maksumäära tõus 22 protsendilt 24 protsendile.

Aktsiisilaekumiste ja kulude dünaamika

Kasvu näitas ka kütuseaktsiisi laekumine, suurenedes 10,6 protsenti. Selle taga on nii eelmise aasta aktsiisimäärade tõus diiselkütusele ja bensiinile kui ka alates 2024. aasta kevadest tõusnud kütusehinnad.

Eelarvepositsioonide eristamisel selgub, et kohalike omavalitsuste eelarved püsisid esimesel poolaastal 65 miljoni euroga ülejäägis, ehkki see on 50 miljoni euro võrra väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. Sotsiaalkindlustusfondid lõpetasid poolaasta 68 miljoni euroga miinuses ning Töötukassa eelarve oli 19 miljoni euroga kahjumis.