Eesti valitsuse kriis süveneb: ministrite lahkumine ja vähemuskoalitsiooni ebakindlus

Kaks ministrit on lühikese aja jooksul ametist lahkunud, jättes Kristen Michali juhitud valitsuse vähemusse. Kaitseministeeriumi riigihangete ümber kerkinud skandaal ja järsult kahanenud toetus sunnivad opositsiooni nõudma erakorralisi valimisi.

Pärast kaitseminister Hanno Pevkuri tagasiastumist 2. septembril ja energiaminister Andres Suti lahkumist isiklikel põhjustel on Kristen Michali juhitud valitsuskabinet sattunud raskesse olukorda. Koalitsioon on kaotanud parlamendis enamuse, jäädes 50 häälega vähemusvalitsuseks, kuna koalitsioonierakondadest lahkusid Kalev Stoicescu ja Meelis Kiili.

Skandaal kaitseministeeriumis

Riigikontrolli auditi tulemused on seadnud kahtluse alla kaitseministeeriumi varade arvestuse, kus tuvastati üle miljardi euro väärtuses dokumenteerimata varasid. Lisaks on olukorda sekkunud Euroopa Prokuratuur, kes uurib hankeid puudutavaid asjaolusid. Kuigi peaminister Michal on pakkunud kaitseministri kandidaadiks endist kaitseväe juhatajat Martin Heremit, on tema isik asjatundjate hinnangul vastakaid arvamusi tekitav.

Analüütik Meelis Oidsalu märkis, et Heremi määramine võib küll tuua juhtimises korrektiive, kuid varasemad pingelised suhted riigikaitsekomisjoniga võivad osutuda koalitsioonile takistuseks. "See võib olla teatud mõttes komistuskivi, kui arvestada dünaamikat, mis oli tema ja riigikaitsekomisjoni vahel juba ajal, mil ta oli kaitseväe juhataja," sõnas Oidsalu.

Opositsiooni surve kasvab

Opositsioonijuhid Mihhail Kõlvart ja Urmas Reinsalu on kutsunud üles korraldama umbusaldushääletust ja nõuavad erakorralisi valimisi. Riigihaldusspetsialist Tarmo Jüristo peab opositsiooni jõulist retoorikat aga osaks tavapärasest valimiskampaaniast. "Erakonnad kasutavad praegust olukorda ratsionaalsel viisil ära, vastandades end ebapopulaarsele valitsusele ja luues tunde, et sellest on vaja võimalikult kiiresti vabaneda," selgitas Jüristo.

Samas on sotsiaaldemokraadid jätkanud koalitsiooni toetamist, eelistades korralisi valimisi. Oidsalu sõnul on sotsiaaldemokraatide huvides pidada sisulisi debatte, kus saab küsida, kuidas opositsioon plaanib riigi rahandust korda teha. Reformierakonna reiting on langenud, viidates võimalusele, et nende toetus võib langeda alla kümne protsendi piiri.

Mediaekspert Pavel Ivanov tõdes, et olukord meenutab kaootilist liikumist, kus konkreetne plaan kriisist väljumiseks puudub. "Ma isiklikult ei näe isegi mingeid katseid olukorda päästa," lisas Ivanov. Praeguse parlamendikoosseisu juures sõltub valitsuse püsimine üksikute saadikute lojaalsusest, mis muudab poliitilise maastiku jätkuvalt habraks.