Eesti valitsus valmistub Venemaa võimaliku mobilisatsiooni korral piiri sulgema

Valitsuse julgeolekukabinet analüüsis Venemaa võimaliku üldmobilisatsiooni riske ja nende mõju Eesti piirile. Peaminister Kristen Michal kinnitas, et riik on vajadusel valmis piiripunktid viivitamatult sulgema.

Tallinnas kogunenud julgeolekukabineti istungil arutati Venemaa võimaliku üldmobilisatsiooni stsenaariume ning nende mõju Eesti riiklikule julgeolekule. Peaminister Kristen Michal rõhutas, et valitsus jälgib pidevalt olukorda naaberriigis, kus vägivaldne sõjategevus nõuab iga kuu kümneid tuhandeid inimohvreid ja vigastatuid.

Vajadusel on Eesti valmis piiri sulgema viivitamatult. Praegused meetmed, sealhulgas piiripunktide lahtiolekuaegade lühendamine ja täielik tollikontroll, on loonud tarviliku infrastruktuuri kiireks reageerimiseks. Michal märkis, et politsei- ja piirivalveamet on valmis piiripunktid vajadusel sulgema, kui ohuhinnang seda nõuab, sarnaselt varasematele juhtumitele, kus korrakaitsjad on piiripunkte operatiivselt sulgenud.

Välisminister Margus Tsahkna tõi esile, et mobilisatsioonioht ei puuduta ainult Eestit, vaid kogu Euroopat, nõudes liikmesriikidelt ühtset suhtumist viisapoliitikasse. Eelmisel aastal väljastas Schengeni ala Venemaa kodanikele kokku 650 000 viisat, mis tekitab Tsahkna hinnangul julgeolekuriski. Eesti on teinud ulatuslikku tööd teiste riikide harimisel, rõhutades, et Venemaa sisepingete tõus võib kaasa tuua rändesurve kasvu.

Rahvusvahelise kaitse taotlemine mobilisatsiooni eest põgenemise ettekäändel ei ole juriidiliselt põhjendatud. Tsahkna sõnul peavad Venemaa kodanikud, sealhulgas need, kes elavad praegu Euroopas, mõistma, et mobilisatsioonikäsk laieneb neile õiguslikult ning riigist lahkumine ei taga automaatset asüüli.