Eesti valitsus välistab kütuseaktsiisi langetamise vaatamata naaberriikide sammudele

Eesti valitsus ei plaani kütuseaktsiise langetada, viidates pingelisele eelarveolukorrale. Rahandusministeeriumi hinnangul tähendaks aktsiiside viimine Euroopa Liidu miinimumtasemele riigieelarvele umbes 210 miljoni euro suurust kahju aastas.

Eesti valitsus on teatanud, et ei kavatse kütuseaktsiise langetada, hoolimata sellest, et paljud teised Euroopa riigid on rakendanud aktiivseid meetmeid energiahindade ohjeldamiseks. Valitsuse seisukoht tugineb riigi praegusele eelarveolukorrale, mis ei võimalda täiendavat tuluallikatest loobumist.

Eelarve ja naabrite meetmed

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tooks aktsiiside vähendamine Euroopa Liidu lubatud miinimummäärani kaasa 210 miljoni euro suuruse tulu vähenemise riigikassasse. See on märkimisväärne erinevus võrreldes teiste riikidega, kes on asunud tarbijaid toetama. Näiteks Saksamaa on vähendanud kütuse maksumust 17 senti liitri kohta, Tšehhi on kehtestanud riiklikud hinnalaed ning Läti on rakendanud meetmeid, mis langetavad kütuse hinda 20 senti. Ka Soomes otsitakse jätkuvalt viise autojuhtide koormuse vähendamiseks.

Ettevõtjate mure piiriülese konkurentsi pärast

Hiljutises avalikus arutelus tõstatasid ettevõtjad Oleg Ossinovski, Aleksandr Tsihhilov, Valeria Kiisk ja kütuseimporteri esindaja Anton Šafrostin küsimuse, kas Eesti praegune poliitika on konkurentsivõimeline. Transpordi- ja logistikasektori esindajad hoiatavad, et kui kütusehinnad naaberriikides muutuvad Eestist märgatavalt soodsamaks, hakkavad nii vedajad kui ka eraisikud tankima välismaal. See tooks kaasa maksutulu liikumise üle piiri. Lisaks kütusehinnale on ettevõtjad ja tarbijad silmitsi elektri ja gaasi kallinemisega, mis on tõstnud üldist elukallidust ja majanduslikku pinget.