Eesti valitsus suunab teise lisaeelarvega 14,1 miljonit eurot vanglarendist riigikassasse

Valitsus esitas Riigikogule 2024. aasta teise lisaeelarve, mis suunab vanglarendist laekuvad tulud riigieelarvesse ja kiirendab mitmeid infrastruktuuriprojekte. Eelarve tasakaalustamise käigus nihutatakse kulusid ja investeeringuid, et viia need vastavusse tänavuste tegelike vajadustega.

Valitsus kiitis heaks ja esitas Riigikogule 2024. aasta teise lisaeelarve eelnõu, millega täpsustatakse riigi tulusid 14,1 miljoni euro ulatuses. See summa laekub Rootsiga sõlmitud vanglarendi lepingu alusel, mis tagab ettemaksega tänavuse tululaekumise.

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu sõnul on muudatuste eesmärk finantsiline täpsus. «Lisaeelarvega viiakse eelarve paremini vastavusse aasta jooksul toimunud muudatustega. Kulude kajastamine täpselt ja õiges aastas on osa kvaliteetsest finantsjuhtimisest,» ütles Kirsipuu.

Infrastruktuuri kiirendamine

Lisaeelarvega ei muutu kulude ja investeeringute kogumaht, kuid vahendite ajastust korrigeeritakse. Ühtekokku vähenevad kulud 6 miljonit eurot, samas kui investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot. See võimaldab tuua varasemaks mitmeid tegevusi, mida on võimalik veel tänavu ellu viia.

Taristuminister Kuldar Leis tõi esile, et muudatused annavad lisahoogu suurprojektidele. 2027. aastast tuuakse 2024. aastasse 28,2 miljoni euro ulatuses Rail Baltica arenduse kulusid. Lisaks suunatakse 11 miljonit eurot teedevõrgu parandamiseks, sealhulgas 11 kilomeetri pikkusele lõigule Ristilt Virtsu poole ning 6-kilomeetrisele lõigule Tehvandi staadionilt Kääriku suunal.

Täiendavad eelarvemuudatused

Eelarvesiseste ümberpaigutuste hulgas eraldatakse valitsuse sihtotstarbelisest reservist 1,3 miljonit eurot rahvusvaheliste organisatsioonide tõusvate liikmemaksude katmiseks. Täiendavalt 6,5 miljonit eurot suunatakse järgmise aasta jaanuaris toimuva Ukraina ülesehituse konverentsi korralduslikeks kuludeks.

Vaatamata neile muudatustele prognoosib rahandusministeerium, et tänavune eelarvepuudujääk püsib 4,4 protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist. Lisaeelarve ise maksukoormust ei muuda.