Eesti valitsus sihib järgmise aasta riigieelarve defitsiidi kärpimist nelja protsendini

Valitsus kavatseb jõuda kokkuleppele riigieelarve osas, seades eesmärgiks langetada defitsiidi nelja protsendini. Ministrid hoiatavad, et riigi võlakoormuse ohjeldamise vajaduse tõttu ei tasu oodata suuri palga- ega toetusetõuse.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks viia järgmise aasta riigieelarve defitsiit nelja protsendini. Koalitsioon kavatseb eelarveläbirääkimised lõpule viia, kui on oodata lõplikke kokkuleppeid.

Defitsiidi vähendamine on prioriteet

Peaminister Kristen Michal kirjeldas neljapäeval eelarve koostamist keerulisena, viidates erinevate valdkondade suurtele vajadustele. Rahandusministeeriumi esialgsed prognoosid näitasid järgmiseks aastaks 4,9-protsendist defitsiiti, kuid läbirääkimiste käigus on seda suudetud juba 4,4 protsendini kärpida. Michal märkis, et rahandusministri osalusel jätkatakse kõnelusi pärast tema naasmist Dublinist, et saavutada valitsuse seatud siht.

Ootused tuleb hoida madalad

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et riigi võlakoormuse edasine kasv ei ole jätkusuutlik, mistõttu on avaliku sektori ootused palga- ja toetusetõusudele põhjendamatult kõrged. Tema sõnul on valitsusel kohustus tagada ühiskonna toimepidevus, kuid vältida samal ajal võlakoormuse spiraali sattumist.

«Sõja tõttu ei saa me põlvkondi hariduseta jätta, seega hoiaksin ma eelarve osas ootused toetuste ja palgatõusude suhtes madalad,» ütles Kallas. Minister lisas, et kuigi 2024. aasta eelarve oli kärbete poolest valus, on praegune olukord võlakoormuse kontrolli alla saamiseks vältimatu.