Eesti valitsus seisab valiku ees: erihoolekande rahastamine või kohtulahingud

Kui valitsus ei eralda järgmise aasta eelarvest lisaraha erihoolekande teenuse arendamiseks, võib riiki ees oodata ulatuslik kohtuvaidluste laine. Sotsiaalministeerium on arvutanud, et abivajajatega kohtusse minemine maksaks riigile umbes neli miljonit eurot.

Eestis terendab olukord, kus riigieelarve kõneluste tulemusel võib valitsus sattuda silmitsi tuhandete hagejatega. Kui sotsiaalministeeriumile ei eraldata järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot erihoolekande arendamiseks, valmistub ministeerium stsenaariumiks, kus riik kulutab miljoneid eurosid puuetega inimestega kohtus vaidlemiseks.

Sotsiaalminister Karmen Joller on esitamas riigieelarve läbirääkimistel taotlust 200 miljoni euro eraldamiseks järgmise nelja aasta jooksul, millest 20 miljonit eurot on planeeritud aastaks 2026. Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa rõhutas, et kui lisaraha ei tule ja kohti juurde ei looda, on ministeeriumi hinnangul vältimatu suunata ressursse kohtuprotsessidele ning kahjuhüvitistele.

Riigikohus nõuab teenuse tagamist

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli augusti alguses erihoolekande järjekorras ligikaudu 2200 inimest, kellest 755 on valmis teenusele asuma koheselt. Nende hulgas on 200 inimest, kes vajavad ööpäevaringset toetust.

Riigikohus langetas käesoleva aasta kevadel põhimõttelise otsuse, mille kohaselt ei saa riik abivajajaid ootejärjekorras hoida, viidates vaid rahapuudusele. Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving märkis, et olukord, kus haavatavad inimesed peavad oma õiguste eest kohtus võitlema, ei ole Eesti riigile kohane. Pilvingu sõnul on kohtul võimalik hinnata riigi tegevusetust ning määrata vajadusel kahjuhüvitisi, mis peaks olema riigile selgeks signaaliks kohustuste täitmisel.

Puuetega inimeste koda kutsub tegutsema

Puuetega inimeste koda on juba asunud inimesi julgustama kohtu kaudu abi otsima, kuna ootejärjekorrad ei ole kevadest saadik lühenenud. Koja nõunik Kristi Kähär selgitas, et ehkki kohtutee ei ole kõige mõistlikum lahendus, on see praeguses olukorras üks väheseid õiguslikke võimalusi.

Ministeeriumi arvutuste kohaselt võib kohtuasjade mahu kasvades kuluda järgmisel aastal umbes neli miljonit eurot vaid protsessimisele ja hüvitiste maksmisele. Mändmaa sõnul oleks majanduslikult mõistlikum suunata see summa otse teenuse osutamisse, mitte kohtuskäimisse. Kõige teravam on kohtade nappus Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.