Eesti valitsus saatis riigikogusse sideandmete säilitamise reformi

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis muudab sideandmete säilitamise reegleid, lõpetades üldise andmekogumise ja kehtestades uued nõuded raskete kuritegude uurimiseks. Muudatused viivad Eesti õigusruumi kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

Valitsus kiitis neljapäeval, 27. augustil heaks justiits- ja digiministeeriumi ette valmistatud eelnõu, mis muudab sideandmete säilitamise ja kasutamise korda Eestis. Muudatused liiguvad nüüd aruteluks riigikokku. Eelnõu eesmärk on viia riigi regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu ja riigikohtu praktikaga.

Praeguse korra kohaselt peavad sideettevõtjad säilitama kõiki telefoni- ja mobiilside liiklus- ning asukohta kajastavaid andmeid ühe aasta jooksul. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta märkis, et uue eelnõuga kaotatakse üldine andmete säilitamise kohustus. Tulevikus säilitatakse peamiselt kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid ja IP-aadresse.

Uued reeglid ja erandid

Eelnõu näeb ette kiirsäilitamise võimaluse, mis lubab konkreetse menetluse raames andmete säilitamist kuni kuueks kuuks peatada, kuid selleks on vaja kohtulikku luba. Liiklus- ja asukohaandmeid saavad uurimisasutused kasutada vaid juhul, kui sideettevõtja on need oma äritegevuse käigus kogunud ja selleks on seaduses ette nähtud menetluslikud tagatised.

Erandjuhtudel, kui kaalul on Eesti julgeolek või raske kuritegevuse tõkestamine, võib valitsus kehtestada ajutise ja sihistatud säilitamiskohustuse. Need meetmed peavad olema põhjendatud ning alluvad järelevalvele. Raskete kuritegude puhul võib see tähendada geograafiliselt piiratud ulatust konkreetsete tugijaamade levialades.

Siseministri ja sektori vastuseis

Siseminister Igor Taro toetas eelnõu koos märkustega, avaldades vastuseisu üldise säilitamiskohustuse täielikule lõpetamisele. Taro pakkus välja, et kriitilistes piirkondades, nagu riigipiiri lähedal või riigikaitseobjektide vahetus läheduses, tuleks säilitada andmeid kauem. Samuti soovis ta võimalust säilitada anonüümsete ettemakstud kõnekaartide andmeid ning välisriigi rändlusteenuse kasutajate infot.

Kriitikat avaldas ka Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL). Liidu tegevjuht Doris Põld märkis, et kuigi regulatsiooni muutus on vajalik, teeb eelnõu praegune versioon andmete säilitamise ettevõtjatele keerulisemaks ja kulukamaks. ITLi hinnangul ei vähene eelnõu vastuvõtmisel privaatsuse riive, vaid luuakse uusi keerulisi aluseid andmete säilitamiseks.

Pakosta sõnul on eelnõu kompromiss, mis tasakaalustab inimeste eraelu kaitse ning õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste vajadused kuritegude uurimisel. Riik on valmis hüvitama sideettevõtjatele raske kuritegevuse tõkestamiseks vajaliku sihistatud andmesäilitamise põhjendatud kulud, mida hakkab hindama asjatundjate komisjon.