Eesti valitsus otsustab septembris kaugmaa õhutõrje hanke mahu

Septembris toimuvatel riigieelarve kõnelustel langetab valitsus otsuse kaugmaa õhutõrjesüsteemide hankimise kohta, mille maksumus võib ulatuda üle miljardi euro. Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutab, et hanke edukus sõltub tarnijate võimekusest ja globaalsest julgeolekuolukorrast.

Valitsus valmistub langetama põhimõttelise otsuse kaugmaa õhutõrjesüsteemide soetamise kohta tuleva kuu riigieelarve läbirääkimiste käigus. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on hetkel veel selgusetu, millises mahus ja milliselt tootjalt Eesti strateegilist õhutõrjet ostab, kuid investeeringu suurusjärk võib ulatuda üle ühe miljardi euro.

Eesmärk on tugevdada riigikaitset lisaks juba kasutusele võetud IRIS-T keskmaa süsteemidele. Uued kaugmaa võimekused oleksid suunatud kriitilise tähtsusega objektide, sealhulgas lennujaamade, sadamate ja kaitseväe juhtimispunktide kaitsmisele, mille funktsioneerimine on Eesti kaitsevõime säilimiseks eluline.

Hanke üksikasjad ja turuolukord

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on lõpetanud mahuka turu-uuringu, mille tulemuste põhjal koostatakse valitsuskabinetile memo. Pevkuri sõnul analüüsitakse praegu pakkumisi neljalt-viielt erinevalt rahvusvaheliselt kaitsetööstusettevõttelt. Võrdluses on erinevad süsteemid, sealhulgas USA Patriot, Iisraeli Taaveti Ling (David's Sling) ning Prantsuse-Itaalia koostöös valmiv SAMP/T.

Läbirääkimisi komplitseerib asjaolu, et tootjate tarnetingimused erinevad märgatavalt. Mõned ettevõtted lubavad süsteemid tarnida kahe-kolme aastaga, samas kui teiste puhul võib ooteaeg küündida kaheksa kuni üheksa aastani. Lisaks on osa pakutud lahendustest veel arendusfaasis, mis muudab otsustusprotsessi keeruliseks.

Mõjud kaitsevõimele

Kaitseminister tõi välja, et hankeid mõjutab otseselt globaalne julgeolekuolukord, sealhulgas konfliktid Lähis-Idas ja sõda Ukrainas. Eriti keeruliseks hindab ta USA päritolu relvastuse hankimist, kuna nende süsteemide ja laskemoona nõudlus on Ukraina sõja tõttu erakordselt kõrge.

«Me peame ettevõtetega veel mõned nüansid täpsustama. Eesmärk oleks kuu-kahe jooksul valitsuskabinetis põhimõtteline otsus langetada ja seejärel saab RKIK liikuda edasi lepingu läbirääkimistega,» märkis Pevkur. Praeguse analüüsi peamine eesmärk on välja selgitada, millised pakkumised on reaalselt teostatavad ja milline tehnoloogia vastab kõige paremini Eesti vajadustele.