Eesti valitsus loob esimese riikliku õigusraamistiku kosmosetegevuseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kooskõlastusringile saatnud Eesti esimese kosmoseseaduse eelnõu, mis loob selged reeglid satelliitide lennutamiseks ja kommertstegevuseks orbiidil. Uus regulatsioon on vajalik samm, et toetada Eesti iduettevõtete kasvu ja valmistuda esimesteks Eesti kommertssatelliitide missioonideks, mida plaanitakse 2028. aastaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on alustanud Eesti esimese kosmosetegevuse seaduse eelnõu kooskõlastamist, mille eesmärk on luua selge õiguslik baas riigi kosmosevaldkonna arenguks. Seni reguleerimata sektor saab seadusega vajalikud juhised satelliitide ja teiste kosmoseobjektide registreerimiseks, lennutamiseks ning nende käitamiseks.

Eelnõu kohaselt saab kosmosetegevuse pädevaks järelevalveasutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). See asutus hakkab tegelema nii tegevuslubade menetlemise kui ka objektide registri pidamisega, koondades ettevõtjate jaoks olulise asjaajamise ühte kohta. Praegu tegeleb TTJA juba satelliitsideks vajalike raadiosageduste haldamisega.

Seadus toetab iduettevõtete arengut

«Eesti ettevõtted arendavad juba täna tehnoloogiaid, mis jõuavad kosmosesse, ning riik peab olema valmis sektori järgmiseks arenguhüppeks,» sõnas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Ministri sõnul annavad selged reeglid investoritele ja partneritele kindlustunde kosmoseprojektide arendamiseks Eestis.

Eelnõu lähtub riskipõhisest lähenemisest, mis tähendab, et teaduse ja arenduse ning väiksema riskiga projektidele on ette nähtud erandid, sealhulgas võimalus leevendada kindlustuskohustust. Selline lähenemine on oluline, et toetada üliõpilasprojekte ja iduettevõtete innovatsiooni, tagades samal ajal riigi vastutuse ja julgeoleku.

Rahvusvahelised kohustused ja tulevik

Uus seadusandlus aitab Eestil täita 2010. aastal sõlmitud ÜRO avakosmoselepingu nõudeid, mille kohaselt vastutab riik oma jurisdiktsiooni all toimuva kosmosetegevuse eest. See hõlmab ka rahvusvahelist vastutust võimaliku kahju eest, mida Eesti vastutusel orbiidile saadetud objektid võivad põhjustada.

Praeguse seisuga on 14 Euroopa Liidu riiki juba sarnased regulatsioonid vastu võtnud. Eesti seadus täiendab ka Euroopa Liidu tasandil ettevalmistatavat EU Space Acti. Eestis on hetkel arendamisel neli satelliidimissiooni, sealhulgas Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-SAR, ESTCube-3 ja SUTS. Esimest Eesti kommertssatelliiti kavandatakse orbiidile 2028. aastal.