Eesti valitsus leppis kokku Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetuste jaotuses

Eesti valitsus kinnitas esialgse kava Euroopa Liidu 2028.-2034. aasta eelarvest tulevate toetuste suunamiseks, keskendudes peamiselt majanduse konkurentsivõimele ja julgeolekule. Esialgse prognoosi kohaselt võib Eesti saada kokku 6,5 miljardit eurot.

Eesti valitsus on seadnud prioriteedid Euroopa Liidu järgmiseks pikaajaliseks eelarveperioodiks, mis kestab 2028. aastast kuni 2034. aastani. Esialgse kokkuleppe kohaselt jaotatakse vahendid viie peamise valdkonna vahel, et toetada riigi pikaajalisi arengueesmärke. Euroopa Komisjoni esialgse hinnangu põhjal on Eestile ette nähtud ligikaudu 6,5 miljardit eurot, kuid lõplikud summad selguvad 2027. aasta sügiseks.

Investeeringud majandusse ja tehnoloogiasse

Suurim osa toetustest, 33 protsenti, suunatakse konkurentsivõimelise majanduse edendamiseks. Tööstusliku tootmise strateegilisteks investeeringuteks ning teadus- ja arendustegevuseks on kavandatud 260 miljonit eurot, mille eesmärk on laiendada tehaseid ja toetada suurema lisandväärtusega toodete valmistamist.

Lisaks eraldatakse vähemalt 45 miljonit eurot tootmise moderniseerimiseks. See hõlmab ettevõtete digitaliseerimist, automatiseerimist ja tehisintellektil põhinevate lahenduste juurutamist.

Regionaalne areng ja riigi julgeolek

Valitsuse kokkuleppe kohaselt läheb 38 protsenti toetustest maaelu, põllumajanduse, kalanduse ja toidutootmise edendamiseks. Regionaalse ettevõtluse toetamiseks ja väikeettevõtete kasvuks väljaspool suuri tõmbekeskusi on planeeritud 108 miljonit eurot. Need vahendid aitavad arendada tööstus- ja ettevõtlusalasid, eesmärgiga luua uusi töökohti üle Eesti.

Riigi julgeoleku ja kriisikindluse suurendamisele suunatakse 19 protsenti toetustest. See hõlmab kriitilist riigikaitse ja sisejulgeoleku võimekust, nagu uute mitmeotstarbeliste kopterite ja seirelennuki soetamist. Samuti investeeritakse piirivalve tugevdamisse, raskete kuritegude tõkestamisse, rände reguleerimisse ja varjendite võrgustiku laiendamisse. Ülejäänud vahendid jagunevad hariduse, sotsiaalse sidususe ja tõhusa riigivalitsemise vahel.