Eesti valitsus kinnitas EL-i siseturu hädaolukorra raamistiku IMERA rakendamise

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis toob Eestisse Euroopa Liidu siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime raamistiku. Meetmete eesmärk on parandada kriisivalmidust ning tagada tarneahelate püsimine tõsiste häirete ajal.

Eesti valitsus on andnud heakskiidu eelnõule, millega rakendatakse Euroopa Liidu siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime raamistikku, mida tuntakse lühendiga IMERA. See õigusakt peab tagama kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumise ka sellistes olukordades, kus siseturu toimimine on tõsise häire all.

Raamistiku rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, samas kui praktilise korralduse võtab enda kanda Eesti Varude Keskus. Viimane hakkab kriisiolukorras vahendama teavet Eesti ametiasutuste, teiste liikmesriikide ning Euroopa Komisjoni vahel.

Uued volitused kriisirežiimiks

Kriisiolukorra tekkimisel omandab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet uued volitused. Asutusel tekib õigus lubada lihtsustatud korras turule tehnilisi tooteid, mis on kriisi lahendamiseks hädavajalikud. Nimekirja kuuluvad näiteks generaatorid, raadiosideseadmed ja ehituspaneelid, mida võib teatud olukordades olla vaja kasutusele võtta tavapärasest kiiremini.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo märkis, et viimaste aastate kriisid on õpetanud riikidevahelise koostöö ja kiire reageerimise vajadust. „IMERA aitab tagada, et kriisi ajal liiguks vajalik info kiiresti, tarneahelad püsiksid toimimas ja Eesti inimestel ning ettevõtetel oleks kindlus, et olulised kaubad ja teenused jäävad kättesaadavaks,“ sõnas Keldo.

Mõju ettevõtjatele

Tavapärases olukorras muudatused ettevõtetele kohustusi juurde ei too. Raamistik hõlmab enamikku kaupu ja teenuseid, välja arvatud energeetikat, finantsteenuseid ja kaitsetehnoloogiaid, mis on reguleeritud eraldi.

Kriisiolukorra režiimi aktiveerimisel võivad ametiasutused küsida ettevõtjatelt vabatahtlikkuse alusel teavet tarneahelate seisu või tootmisvõimekuse kohta. Euroopa Komisjon võib esitada ka taotlusi kriisi seisukohast prioriteetsete toodete tootmiseks, kuid selliste taotluste täitmine ei ole ettevõtjatele kohustuslik ning neist on võimalik keelduda.