Eesti valitsus ei toeta ettepanekut luua eraldiseisvad riigikaitsekohtud

Riigikogu saadikute algatus luua sõjaajaks eraldi riigikaitsekohtud on leidnud vastuseisu justiitsministeeriumilt ja kaitseministeeriumilt. Valitsusliikmed leiavad, et vajalikud muudatused on juba kohtureformiga plaanitud ning uute kohtustruktuuride loomine ei ole otstarbekas.

Eesti valitsus ei toeta Riigikogu saadikute algatust luua sõjaajaks eraldiseisvad riigikaitsekohtud. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning kaitseministeerium leiavad, et eraldi kohtusüsteemi loomine kriisiolukordadeks ei ole põhjendatud.

Eelnõu üks algatajaid, erukindralmajor Meelis Kiili, rõhutas, et riigikaitsekohtud annaksid ühiskonnale ja kaitseväelastele kindlustunde. Tema sõnul on selline institutsioon vajalik sõjaolukorras sõjalise distsipliini tagamiseks ning kiireks menetluseks. «See annab nii kaitseväelastele kui ka ühiskonnale kindlustunde, et keerulistes olukordades on neile tagatud õigusabi ja seda pakutakse sõjaolukorras,» selgitas Kiili. Algatust toetavad ka endine riigikohtu esimees Rait Maruste ja Tallinna halduskohtu kohtunik Daimar Liiv, kelle hinnangul on tegemist vajaliku sammuga riigi kaitsevalmiduse tõstmisel.

Maruste sõnul peaksid riigikaitsekohtud tegelema näiteks distsipliinirikkumiste, deserteerumise või riigisaladuste avalikustamisega seotud juhtumitega. «See on üks osa riigi üldisest valmisolekust halvima stsenaariumi jaoks,» märkis ta. Kohtunik Liiv lisas, et tegemist on väga spetsiifilise kohtutegevusega, mida peaks teostama vastava ettevalmistusega isikud.

Minister Pakosta selgitas, et vajalikud lahendused on juba sisse kirjutatud sel suvel vastu võetud kohtureformi seadusesse. Tema sõnul on ette nähtud, et kohtunikud läbivad riigikaitsealase täiendava väljaõppe, mis võimaldab neil kriisiolukorras tõhusalt tegutseda. Minister lükkas tagasi väite, justkui vajaks sõjaaja menetlus tingimata uusi kohtuid, märkides, et ka praegune süsteem on suuteline kiiresti toimima.

Ka kaitseministeerium on seisukohal, et eelnõu ei lahenda tegelikku protsessikoormuse probleemi. Kuna riigikaitsekohtud tuleks moodustada olemasolevate kohtunike baasil, tähendaks see ministeeriumi hinnangul vaid kohtunike ümberpaigutamist, mitte süsteemi tegelikku võimekuse kasvu. Eelnõu on Riigikogule esitanud rühm saadikuid, kuhu kuuluvad teiste hulgas Alar Laneman, Peeter Tali, Leo Kunnas, Enn Eesmaa, Vladimir Arhipov, Priit Sibul ja Anti Poolamets.