Eesti vajab Venemaa-suunalise äri tõkestamiseks uusi meetmeid

Eesti ettevõtted on seotud Venemaa sõjamasina tarneahelatega, vedades Iirimaalt Venemaale alumiiniumoksiidi. Kuna Euroopa Liidu sanktsioonid on augulised, tuleks Eestil kaaluda jõulisemaid avalikke survevahendeid.

Kuigi Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa vastu arvukalt sanktsioonipakette, püsib endiselt võimalus jätkata agressorriigiga ärilist tegevust. Probleemiks on eelkõige Euroopa Liidu ühise poliitika ebaefektiivsus: suvel kokku lepitud 21. sanktsioonipaketist jäi välja näiteks Iirimaal Aughinishi poolsaarel asuva tehase toodang. See tehas kuulub Vene alumiiniumihiiule Rusal ja varustab otseselt Vene sõjatööstust.

Eesti on korduvalt teinud ettepanekuid kehtestada alumiiniumoksiidi ekspordikeeld, kuid need pole seni soovitud tulemust toonud. Olukorra muudab moraalselt keeruliseks asjaolu, et Iirimaalt Venemaale suunduvat alumiiniumoksiidi veavad Eesti ettevõttele Hansa Shipping kuuluvad laevad, mis kannavad nimesid Karoliina, Katre, Kelly ja Kirke.

Vastutus ja läbipaistvus

Juriidiliselt tegutseb Hansa Shipping korrektselt, kuna ettevõte prahib laevu välja ega teosta ise otseseid vedusid Venemaale. Samas keeldub firma avaldamast oma klientide nimekirja, väites vaid, et järgib punktuaalselt kõiki kehtivaid sanktsioonireegleid. Selline tegevus heidab Eestile varju, olgugi et formaalselt seadusi ei rikuta.

Kuniks Euroopa Liidu tasandil ei suudeta sanktsioonide auke sulgeda, tuleb Eestil leida teisi viise Vene kaubavahetuse piiramiseks. Üheks võimalikuks lahenduseks on Läti eeskujul loodav avalik häbipost. Avalik hukkamõist on nutikas survevahend, mis võib sundida ettevõtteid oma ärimudeleid vabatahtlikult muutma ja Venemaaga seotud tarneahelatest loobuma.