Eesti vajab ühtset pankrotimenetluse ja võlgade lahendamise keskust

Signe Viimsalu teeb ettepaneku luua Eestis keskne süsteem võlgadega seotud menetluste läbiviimiseks, et vähendada praegust bürokraatiat ja muuta protsess läbipaistvamaks. Tema hinnangul aitaks selline reform nii võlgnikke kui ka võlausaldajaid, pakkudes neile ühtset ligipääsu teabele ja nõustamisele.

Signe Viimsalu leiab, et Eesti peab liikuma praeguselt killustunud võlamenetluste süsteemilt ühtse kompetentsikeskuse suunas. See muudaks protsessi nii võlgnikele kui ka võlausaldajatele oluliselt lihtsamaks ja läbipaistvamaks, vähendades asjatut bürokraatiat ja aja kulu.

Keerukas teekond võlgadest vabanemiseni

Praegune olukord, kus võlgnik peab läbima mitmeid erinevaid etappe ja suhtlema paljude osapooltega, meenutab takistusrada. Võlgnik peab ise suutma navigeerida kohtute, pankrotihaldurite ja usaldusisikute vahel, kusjuures igal osapoolel on oma töökorraldus ja dokumendivormid. See keerukus viib sageli selleni, et inimesed loobuvad protsessist poolel teel, olles kaotanud ülevaate sellest, mida neilt oodatakse.

Ühtne kompetentsikeskus võimaldaks pakkuda nõustamist, maksegraafikute koostamist ja võlgadest vabanemist ühest kohast. See ei tähenda kergemat teed võlgnikele, vaid süsteemset ja õiglast lahendust neile, kes soovivad oma kohustused täita ja alustada puhtalt lehelt.

Probleemid võlausaldajate vaates

Samasugune segadus valitseb võlausaldajate jaoks. Kui ettevõttele või töötajale jäävad arved tasumata, peavad nad suhtlema eraldi pankrotihaldurite, kohtute, uurimisorganite ja erinevate registritega. See killustatus hajutab vastutust ja venitab menetlusi.

Digitaalsete lahenduste abil oleks võimalik koondada kogu info ühte andmebaasi. See võimaldaks automaatselt jälgida võlgniku vara, olgu selleks kinnisvara, sõidukid, ettevõtete osalused või krüptovara, ilma et iga osapool peaks nädalate viisi vastuseid ootama. Praegune süsteem, kus vastutustundetu ettevõtja võib jätta võlausaldajad ilma sadade tuhandete eurode väärtuses varast, vajab muutust.

Statistika ja haldurite koormus

Justiits- ja digiministeeriumi andmed näitavad pankrotiavaldustega seotud menetluste kasvu. Aastal 2022 oli neid 1451, aastal 2023 aga 1936. Aastal 2024 kasvas arv 2058 juhtumini, 2025. aastal oli neid 1973 ning 2026. aasta maikuu seisuga on algatatud 839 menetlust.

Menetluste koormus on jaotunud ebaühtlaselt. Statistika näitab, et ligi 60 protsenti kõigist aastatel 2024-2025 toimunud menetlustest on koondunud vaid 11 pankrotihalduri kätte. Samal ajal on mitukümmend haldurit, kes tegelevad aastas vaid üksikute juhtumitega, käsitledes seda pigem kõrvaltegevusena. See ebaühtlus mõjutab otseselt teenuse kvaliteeti ja menetluste kiirust.

Paljudes riikides on see suund juba võetud. Rootsis jõustus 1. juulil 2026 mahukas reform, mis koondas pankrotimenetluse olulised funktsioonid ühtsesse täitevasutusse Kronofogden. Sarnast teed on käinud Iirimaa, Läti ja Leedu.