Eesti vähiravifond Kingitud Elu seisab silmitsi rekordilise nõudluse ja kahaneva toetusega

Vähiravifond Kingitud Elu on sattunud keerulisse olukorda, kus abivajajate arv kasvab kiiremini kui laekuvate annetuste hulk. Fondi reservid on surve all, kuna väljamaksed ravitoetusteks ületavad märgatavalt kogutud vahendeid.

Eestis tegutsev vähiravifond Kingitud Elu on 2026. aasta esimesel poolel jõudnud olukorda, kus vajadus elupäästva ravi järele ületab fondi kogutud annetusi. Praeguse statistika kohaselt pöördub fondi poole iga päev üks kuni kaks inimest, kellele Tervisekassa vajalikku ravi ei võimalda, ning nõudlus toetuste järele kasvab pidevalt.

Fondi juhataja sõnul on tegevus jõudnud uude etappi, kus organisatsioon peab korraga toime tulema nii annetuste suurenemise kui ka kulude veelgi kiirema kasvuga. «2026. aasta esimene poolaasta näitab, et fond on jõudnud oma tegevuses uude arenguetappi. Kogume rohkem annetusi ja abistame suuremat hulka inimesi kui kunagi varem. Samal ajal kasvab abi vajadus kiiremini kui varem,» selgitas juhataja.

Reservid kahanemise ohus

Majandusnäitajad illustreerivad fondi survet: aasta esimese kuue kuuga koguti annetustena üle 2,3 miljoni euro, mis ületab eelmise aasta sama perioodi tulemust 17 protsendiga. Samas ulatusid reaalsed toetuste väljamaksed 2,5 miljoni euroni, kuid arstide nõukogu tehtud otsused ravikulude katmiseks küündisid koguni 3,4 miljoni euroni. See tähendab, et fondi varem kogutud reservid peavad katma järjest suurenevat vahet.

Lisaks kulude kasvule on fond täheldanud murettekitavat tendentsi püsiannetajate seas. Pärast aastatepikkust stabiilset kasvu on püsitoetajate arv sel kevad-suvel vähenenud. Fondi esindajate hinnangul võib üks põhjus olla pangaautomaatsete maksekorralduste lõppemine, millest pangad kliente ei teavita, mistõttu jääb annetaja panus märkamata.

Abivajajate lood

Fondi tugi on eluliselt oluline sadadele eestimaalastele, kelle raviskeemides on puudu kallitest ravimitest, mida riiklik tervishoiusüsteem ei finantseeri. Näiteks Puurmani vallas elav 30-aastane Annika Rätsep kasutab fondi toel ravimeid, mis on tema maokasvaja kontrolli all hoidnud. Samuti on fond panustanud 35-aastase Kelly Operi munasarjakasvaja ravisse, kus uus ja tõhus ravikuur maksab kolmeks kuuks 50 000 eurot. Sarnases olukorras on ka 30-aastane Grete Helena Kütt Bezerra, kelle lootus on seotud fondi poolt rahastatava ravimiga, mida Tervisekassa ei kompenseeri.