Eesti vähendab kortermajade renoveerimistoetuse ühtsele 20 protsendile

Valitsus langetab korterelamute renoveerimistoetuse määra 20 protsendile ja kaotab senised piirkondlikud erisused. Järgmisel neljal aastal eraldatakse renoveerimiseks riigieelarvest 160 miljonit eurot.

Eesti valitsus otsustas kortermajade renoveerimise toetussüsteemi põhjalikult ümber korraldada, kehtestades üle riigi ühtlase 20-protsendilise toetusmäära. See tähendab märgatavat vähendamist varasemast 30-50-protsendilisest toetustasemest, mida on seni rahastatud peamiselt Euroopa Liidu vahenditest.

Taristuminister Kuldar Leis selgitas, et riik suunab renoveerimistoetusteks järgmise nelja aasta jooksul kokku 160 miljonit eurot. Esimene 80-miljoniline taotlusvoor on planeeritud järgmiseks aastaks. Ministri sõnul on selline toetusmäär eelarveneutraalne, kuna maksudena laekub raha riigikassasse tagasi.

Toetusmäärade ühtlustamine

Senised regionaalsed erisused, kus maapiirkondades kehtisid kõrgemad toetusmäärad kui Tallinnas või Tartus, kaovad. See tähendab, et toetus on edaspidi sama nii Kehtnas, Valgas kui ka pealinnas. Leisi sõnul on renoveerimise populaarsus kasvanud sedavõrd, et varasemate, üle 50-protsendiliste toetusmäärade jätkamine pole riigieelarve seisukohast võimalik.

Kõik omavalitsused ei suhtu sellesse muudatusse ühtemoodi. Kohtla-Järve finantsjuht Aivar Kamal tõdes, et nende linnas on huvi renoveerimise vastu olnud niigi leige ning madalam toetusmäär võib selle sisuliselt nullida. Tema hinnangul eeldaksid sealsed elanikud renoveerimiseks umbes 90-protsendilist toetust, et laenukoormus muutuks mõistlikuks.

Ootused tulevikule

Korteriühistute liidu juht Andres Jaadla näeb uues süsteemis nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ta märkis, et kuigi riikliku toetuse säilimine on oluline, on nõudlus kordades suurem. Eelmises voorus jäi ligi 350 ühistut toetusest ilma rahapuuduse tõttu.

Lisaks riiklikule 160 miljonile loodavad ühistud ka Euroopa Liidu tulevastele rahastustele. Perioodil 2028-2034 on plaanis suunata renoveerimisse 288 miljonit eurot. Lisaks on kõne all 186 miljonit eurot sotsiaalsest kliimafondist, kuid selle kasutamine sõltub Eesti ühinemisest ETS2 heitmekaubanduse süsteemiga, mille suhtes valitsus on säilitanud kriitilise hoiaku.