Eesti vähemusvalitsus otsib riigikogus riigieelarvele hädavajalikku toetust

Vähemusvalitsus vajab riigieelarve vastuvõtmiseks opositsiooni hääli, kuid läbirääkimised keerlevad nii matemaatilise nappuse kui ka sisuliste nõudmiste ümber. Samal ajal kui koalitsioon hoiab kindlaid punaseid jooni, kahtlustavad opositsioonierakonnad valitsust häälte kauplemises.

Vähemusvalitsus otsib võimalusi riigieelarve vastuvõtmiseks vajalike häälte tagamiseks riigikogus. Kuna koalitsioonil puudub riigikogus enamus, on iga lisahääl muutunud otsustava tähtsusega teguriks, mis on käivitanud erakondadevahelised läbirääkimised.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak nentis, et valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vaheline jõudude vahekord riigikogus on äärmiselt napp, piirdudes vaid ühe häälega. Pillak rõhutas, et koalitsioon on avatud opositsiooni ettepanekute ärakuulamiseks, kuid seadis konkreetsed tingimused.

«Mis on kindel, et iga ettepanekuga peab kaasas olema ka katteallikas, kust siis ettepanekutele raha tahetakse võtta. Sama kindel on ka see, et need kolm asja, kus meie ei liigu kuhugi vastu, on, et me ei ole nõus maksuküüru tagasi tooma, me ei ole nõus makse tõstma ja me ei ole nõus eelarve puudujääki suurendama,» sõnas Pillak.

Kulissidetagune häälte jaht

EKRE esimees Martin Helme väitis, et hetkeseisuga on eelarve kriitikute leeris ülekaal. Samas ei välistanud ta üllatusi, märkides, et koalitsioonierakonnad otsivad aktiivselt võimalusi toetuse saamiseks, olles tema sõnul huvi tundnud ka EKRE saadikute positsiooni vastu. Helme hinnangul võib üks võimalik toetuse allikas peituda sotsiaaldemokraatide ridades, hoolimata nende ametlikust vastuseisust.

«Sotsid küll eitavad seda ja võib-olla nad ei saa ka kokkuleppele, aga Reformierakond on väga osav sellises inimeste enda poole kauplemises,» lausus Helme.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets on varasemalt kinnitanud, et erakond kauplemisega ei tegele ning nad langetavad seisukoha eelarve suhtes alles novembris või detsembris. Opositsioonis kõlavad ka teistsugused seisukohad; näiteks fraktsioonitu Tõnis Mölder näeb võimalust eelarve toetamiseks, kui valitsus suudab pakkuda lahendusi talviste energia- ja kütusehindade leevendamiseks.

Eelarve sisu vs poliitiline intriig

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart kritiseeris aga olukorda, kus riigieelarve sisulise arutelu asemel on fookus nihkunud puhtalt häälte lugemisele ja poliitilisele taktikale. Keskerakond on välja käinud ettepaneku toiduainete käibemaksu langetamiseks, pakkudes katteallikaks pangamaksu kehtestamist.

«Me ei räägi praegu riigieelarve sisust, vaid häälte arvust, et kuidas intriigidega saab hääli eelarve poolt või vastu. Minu arvates ei ole see diskussioon konstruktiivne ja pigem võiks läbi rääkida ikkagi eelarve sisu,» ütles Kõlvart. Riigieelarve peab enne lõplikku vastuvõtmist läbima riigikogus kolm lugemist, millest esimene on planeeritud oktoobri keskpaigaks.