Eesti vabaühendused taotlevad kriisiolukordades riigilt selgemat rollijaotust

Eesti kodanikuühendused loovad koostöövõrgustikku, et olla kriisihetkedel riigile operatiivsemaks partneriks. Riigikantselei kinnitusel võimaldab oktoobris jõustunud uus seadusandlus nende kaasamist senisest märksa laiemalt.

Eesti vabaühendused on loomas uut koostöövõrgustikku, mille eesmärk on parandada organisatsioonide suutlikkust ja valmidust riigile kriisiolukordades appi tulla. Algatus sündis vajadusest selgemate rollide järele, võttes eeskuju Ukraina kogemustest, kus vabaühendused võtsid pärast täiemahulise sõja algust enda kanda kriitilisi ühiskondlikke ülesandeid.

Vabaühenduste initsiatiiv

Mondo juhatuse liige Triinu Ossinovski märgib, et praegune kriisivalmidus vajab täiendavat koordineerimist ja vabaühenduste süsteemsemat kaasamist. Tema hinnangul on paljud ülesanded, mida organisatsioonid võiksid täita, seni jäänud läbimõtlemata.

«Suurematest kriisidest suudame ühiskonnana üle tulla vaid koostöös ja tegevusi koordineerides ning natukene ka rolle paremini jagades. See on midagi, mis hetkel on kindlasti küsimus, ja seal on meil veel arenguruumi,» selgitas Ossinovski. Tema sõnul saaksid näiteks MTÜ Peaasjad panustada vaimse tervise teenuste pakkumisse, samas kui Eesti Korteriteühistute Liit on võimeline pakkuma tuge ja juriidilist nõu oma laia elanikkonna võrgustiku kaudu.

Riigi tugi ja seadusandlus

Riigikantselei planeerimise ja kriisivalmiduse valdkonna juht Annes Kalle tervitab vabaühenduste initsiatiivi, tõdedes, et riigiasutuste bürokraatlikkus vajab sageli paindlikumaid partnereid. Kalle sõnul võimaldab oktoobrist jõustunud uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus senisest tunduvalt laiemat koostööd.

«Kui riigiasutused toimetavad üsna aeglaselt ja see on natukene bürokraatilik süsteem, siis vabaühendused on tegelikult vabamad oma otsustes. Nad on kiiremad, paindlikumad ja need tegelikult koondavad juba neid aktiivseid inimesi ja kodanikke, kes on valmis panustama ekstra,» märkis Kalle.

Riigikantselei on suunanud oma planeerimisprioriteedid ümber: kui varem keskenduti valdavalt sõjalistele stsenaariumidele, siis nüüd hõlmab riigi kaitsetegevuse kava ka suure mõjuga tsiviilkriise. See tähendab tihedamat suhtlust elutähtsate teenuste osutajate, kohalike omavalitsuste ja nüüd ka vabaühendustega.