Eesti uus andmeseadus võimaldaks salajast inimeste jälgimist

Rahapesu andmebüroo (RAB) saab uuendatud seaduse järgi võimaluse töödelda inimeste andmeid salaja ja ilma neist teada andmata. Seadus, mille president mullu välja kuulutamata jättis, läheb nüüd uuele ringile.

Eestis arutatakse uuesti nn superandmebaasi seadust, mis võimaldab rahapesu andmbürool (RAB) suuremahuliselt jälgida inimesi ning töödelda nende andmeid salajaselt. Seadus kuulub Riigikogu arutamisele ja tegeleb rahapesu võitlusega seotud andmete töötlemisega.

Uuendatud eelnõu järgi jääb RAB-ile säilitatud laiad õigused töödelda inimeste andmeid ka tulevikus, kuigi seaduslikus riigis peaks selline tegevus toimuma avalikult ja inimeste teadmisega. Kritikud on väljendanud muret, et sedalaadi massivalvemehhanismid võivad rikkuda privaatsusõigusi ja luua ohtlikke pretsedente.

Eelnõu väljatöötamine käivitus pärast presidendi otsust jätta selline seadus mullu välja kuulutamata. Nüüd soovib riigijuhatus seadust uuesti käsile võtta, kuid uuendatud versioon säilitab põhiprobleemid - RAB saab jätkata laialdaset andmetöötlust kontrolli ja avalikustamiseta.

Probleem puudutab ka Eesti rahvusliku turvatunde küsimusi - kui massivalve süsteem jäetakse kontrollimata, võib see kahjustada kodanike usaldust riigi institutsioonide vastu. Seadusandlajad peavad leidma tasakaalu rahapesu võitlemise ja põhiõiguste kaitse vahel.