Eesti uued tuumafüüsikud: tuumajaam on riigi energiajulgeoleku garantiiks

Sel sügisel doktorikraadi kaitsnud tuumafüüsikud Andrei Goronovski ja Hando Tohver näevad tuumajaama rajamises vältimatut lahendust Eesti energiajulgeoleku ja süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks. Teadlased rõhutavad, et lisaks stabiilsele elektripakkumisele aitab kaasaegne tuumatehnoloogia maandada geopoliitilisi riske.

Eestis lisandus sel sügisel kaks uut tuumafüüsika doktorit, Andrei Goronovski ja Hando Tohver, kes näevad tuumajaama rajamises riigi jaoks vältimatut sammu nii majandusliku kui ka julgeolekualase stabiilsuse saavutamiseks. Nende sõnul ei ole Eesti elektritoodangule ilma tuumaenergiata jätkusuutlikke alternatiive, kui riik soovib säilitada oma arengut ja konkurentsivõimet.

Goronovski, kes töötab igapäevaselt tuumajaama arendusettevõttes Fermi Energia, ning Tohver, kes on ametis kliimaministeeriumis kiirguse ja tuumaohutuse nõunikuna, on veendunud, et küsimus ei ole enam jaama rajamise võimalikkuses, vaid ajastuses. Mõlema eksperdi hinnangul on tuumaenergia tehnoloogiliselt küpseim lahendus, mis suudab pakkuda turule prognoositavaid hindu.

Teadustöö ja uuenduslikud lahendused

Tohver käsitles oma doktoritöös tuumajäätmete käitlemist riikides, kus tehnoloogia on alles kasutusele võtmisel. Uuringus analüüsiti vana ja värske tuumakütuse kombineerimise teoreetilisi võimalusi.

Lisaks uuris Tohver kiirguskaitsebetooni koostist, kombineerides Eesti põlevkivituhka ja teisi materjale. Tulemused andsid sisendi selle kohta, kuidas saaks vähendada ohtlikku teisest kiirgust. See on oluline leid ka kodumaiselt, kuna Paldiski tuumaobjekti lõplikul likvideerimisel läheb jäätmete pakendamiseks tarvis varjestusbetooni.

Goronovski uuris oma töös alumiiniumitööstuse jääkides ehk punamudas leiduvaid looduslikke radioaktiivseid aineid. Ta analüüsis nende ainete sisaldust, mis võimaldab paremini hinnata keskkonnamõjusid. Mõõtmised andsid teavet punamuda kasutamise kohta ehitusmaterjalides ja sellega kaasneva radioloogilise riski kohta, mida võrreldi traditsiooniliste ehitusmaterjalidega.

Julgeolek ja avalik arvamus

Tuumafüüsikute hinnangul on hirmud tuumajaamade ohutuse ees sageli tingitud aegunud infost. Nad toovad näitena Ukraina Zaporižžja tuumajaama, kus hoolimata pommitamistest ja okupeeritud territooriumist ei ole kiirgust lekkinud. See kinnitab nende sõnul tänapäevaste reaktorite tugevat kaitstust.

Ühiskondlikus debatis, kus vastuseisu tuumajaamale on väljendanud näiteks Eestimaa Looduse Fond, on teadlaste hinnangul oluline tugineda faktidele. Viimaste aastate meelsusuuringud näitavad stabiilset toetust tuumaenergiale, mis on kõikunud 60 ja 70 protsendi vahel. Kuigi jaamade käitamiseks vajaliku spetsialistide järelkasvu tagamine on pikaajaline protsess, on plaanis vajalikud oskused omandada ja spetsialiste ette valmistada.