Eesti ülikoolid vajavad sihtkapitale, et jõuda maailma tippu

Hendrik Voll ja Ants Vill argumenteerivad, et Eesti kõrgharidusasutused peavad suutma kiiresti reageerida tehnoloogilistele muutustele, et maailmavahelisel tasandil konkurentsi jõuda. Nende arvates on ülikoolide sihtkapitalide loomine parim lahendus selleks, kuidas Eestit tipptasandi haridusasutuste riigiks muuta.

Eesti ülikoolide tulevikust teevad muret paljud avaliku sektori juhid ja hariduspoliitikud. Hendrik Voll ja Ants Vill toovad välja, et Eesti kõrgharidusasutused seisavad silmitsi kasvava väljakutsega, rahvusvahelisel tasandil on konkurents aina teravamaks muutunud ning paljud riigid investeerivad teadusesse ja haridusesse märkimisväärseid summasid.

Autorite hinnangul ei suuda Eesti ülikoolid praeguse finantseerimisotsuse juures piisavalt kiiresti reageerida ühiskonnas toimuvatele tehnoloogilistele muutustele. Traditsiooniliste eelarvestruktuuride jäikuse tõttu jääb Eesti teadusasutistele vähe võimalusi olla paindlikud ja innovaatilised. Nad näevad selles otsest ohtu, et Eesti võib praeguste teadlaste põlvkonna väljastumise korral kaotada oma konkurentsieelise.

Voll ja Vill soovitavad ülikoolide sihtkapitalide loomist, mis võimaldaks haridusasutistel pikemaajalisel baasil ressursse koguda ja jaotada. Selline mehhanism annaks ülikoolidele suurema vabaduse otsustada, kuhu raha suunatakse, ja võimaldaks neil reageerida muutuvatele vajadustele. Sihtkapitalid tegutseksid jätkusuutlikul baasil, kuhu saaks kaasata nii riigi rahastust kui ka eraettevõtete ja eraisikute annetusi.

Autorite sõnul on selline muutus strategiline investeering Eesti tulevikku. Maailmavahelisel tasandil konkurentsivõimelised ülikoolid loovad teadusele, ettevõtlusele ja ühiskonna arengule tervikuna tugeva aluse. Eesti peab tegema otsuseid juba praegu, et jätta järgmistele põlvkondadele hea hariduse ja teaduse süsteem.