Eesti ülikoolid nõuavad valitsuselt teadus- ja haridusrahastuse kärbete peatamist

Eesti Rektorite Nõukogu on edastanud valitsusele kriitilise pöördumise seoses kavandatavate kärbetega Euroopa Liidu toetusraha jaotamisel. Ülikoolide esindajad hoiatavad, et riikliku teadus- ja haridusstrateegia elluviimine satub rahaliste vahendite drastilise vähendamise tõttu ohtu.

Eesti Rektorite Nõukogu saatis 25. augustil valitsusele pöördumise, milles nõuab rahandusministeeriumi koostatud eelarvekava ümbertegemist. Rektorite hinnangul on järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi jaotuses ette nähtud summad haridusele ja teadusele ebapiisavad ning ohustavad riigi pikaajalisi strateegilisi eesmärke.

Ministeeriumide vahelistes läbirääkimistes on ilmnenud suured käärid taotletud ja kavandatud summade vahel. Haridus- ja teadusministeerium taotles teadusprogrammideks 195 miljonit eurot, kuid rahandusministeerium on esialgses jaotuses ette näinud vaid 30 miljonit eurot. Sarnane olukord valitseb haridusvaldkonnas, kus 377 miljoni euro suurusest taotlusest on järele jäänud 95 miljonit eurot.

Selline kärpeplaan tähendaks võrreldes käesoleva perioodiga teaduse rahastamise vähenemist enam kui seitsmekordselt. Haridusvaldkonnas oleks langus enam kui 4,5-kordne. Rektorid rõhutavad, et selline strateegia on otseses vastuolus varasemate kokkulepetega, sealhulgas eesmärgiga tõsta teadus- ja arendustegevuse riiklikud kulutused ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Rahastuse mõju majandusele

Ülikoolide esindajad väljendavad erilist muret rakendusuuringute ja ettevõtlusega tehtava koostöö pärast. Need programmid on kriitilised teadustöö tulemuste viimiseks reaalsesse majandusse, tehnoloogiliste uuenduste juurutamiseks ja ettevõtete tootlikkuse tõstmiseks.

Praegune Eesti tööviljakus ulatub ligikaudu 77 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, kuid riiklik eesmärk on saavutada 110-protsendiline tase. Rektorite hinnangul pärsib teadusse tehtavate investeeringute vähendamine otseselt majanduskasvu potentsiaali ja pidurdab tehnoloogilist arengut.

Lisaks hoiatatakse, et riikliku finantseeringu vähenemine raskendab Euroopa Liidu kesksetest fondidest raha taotlemist. Paljud suuremahulised rahvusvahelised projektid eeldavad riiklikku kaasfinantseerimist, ilma milleta jäävad need toetused kättesaamatuks.

Taust ja ootused

Eesti Rektorite Nõukogu on ülikoolide esindusorgan. Nõukogu tegutseb hariduse ja teaduse edendamise huvides ning kujundab ühiseid seisukohti ülikoolidele olulistes küsimustes.

Organisatsioon kutsub rahandusministeeriumi üles esialgset pakkumist täielikult revideerima. Ülikoolid nõuavad, et teaduse, kõrghariduse, teadustaristu ja spetsialistide järelkasvu rahastamine tagataks tasemel, mis võimaldaks riigil täita võetud strateegilisi kohustusi.