Eesti-Ukraina droonileping avab ukse Ukraina relvastuse ostmiseks ja tootmiseks Eestis

Eesti ja Ukraina sõlmisid 7. juulil Ankaras NATO tippkohtumise raames kaitsetööstuskoostöö lepingu, mida nimetatakse droonileppeks, kuid mis hõlmab tegelikult kogu kaitsevõimekuse arendamist. Leping annab Eestile õiguse osta Ukraina relvasüsteeme ning lubab Ukraina tootjatel rajada osa oma tootmisest Eestisse.

Eesti ja Ukraina 7. juulil Ankaras allkirjastatud koostööleping on oma sisult märksa laiem kui pelgalt droonileping. Hanno Pevkur selgitas esmaspäeval Vikerraadio saates „Välistund", et leping on sisuliselt kaitsevõimekuse tugevdamise ja kaitsetööstuse arendamise kokkulepe.

«Kui me hakkasime läbirääkimisi pidama, olime huvitatud võimalikult palju teadmisi ja kogemusi sealt kätte saada, et oma kaitsevõimet tugevdada,» ütles kaitseminister Pevkur. Tema sõnul annab leping Eestile õiguse osta Ukraina kaitsetööstuse toodangut, olgu selleks kaugtulesüsteemid, droonid või infosüsteemid. Eesti huviorbiidis on muu hulgas Ukraina taktikaline infosüsteem Delta.

Mida leping täpselt ette näeb

Riigikantselei julgeoleku- ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Regina Palandi-Paju täpsustas, et tegemist on eelkõige ühise tootmisega Ukraina tehnoloogiate baasil Eestis ning Eesti poolse Ukraina kaitsetoodangu soetamisega, mitte Eesti ettevõtete toodangu saatmisega Ukrainasse. Viimane on eraldi suund, mis käib 0,25% SKP suuruse Ukraina abimeetme alla.

Ukraina presidendi kantselei pressiteate kohaselt hõlmab leping õhutõrjevahendite, droonide, sensorite ja varajase hoiatamise süsteemide, laskemoona, lahinguvälja juhtimissüsteemide ning mereväevõimekuse arendamist. «Ukraina ja Eesti hakkavad arendama ühist sõjalist tootmist ja loovad uued tootmisvõimsused mõlemas riigis,» märgitakse pressiteates.

Palandi-Paju rõhutas, et leping ei too Eestile kaasa rahalisi kohustusi. Ukraina tehnoloogiate soetamine sõltub Kaitseväe vajadustest ja prioriteetidest, tellimus tehakse siis, kui Ukraina kaitsetööstuse pakkumine on konkurentsivõimelisim, kuid see protsess on alles ees.

Üle kümne Ukraina ettevõtte valmis Eestisse tulema

Pevkuri sõnul on üks Ukraina kaitsetööstuse ettevõte juba avaldanud huvi laskemoona tootmise käivitamiseks Eestis ning kokku on rohkem kui kümme Ukraina ettevõtet valmis oma tootmise viivitamatult Eestisse üle tooma. Enne lepingut ei olnud Ukraina ettevõtetel õigust oma tootmist välismaale viia.

Lepingu rakendamiseks luuakse Eesti-Ukraina valitsustevaheline juhtgrupp, mis hakkab „Build with Ukraine" algatuse raames võimalikke ühisprojekte välja valima. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas peaminister Kristen Michalile allkirjastamisel Ankaras, et rakendamine algab kohe.

Eesti leping on Läti ja Leedu omast laiem

Pevkur tõi eraldi välja, et Eesti leping erineb Läti ja Leedu sarnastest lepetest kahe aspekti poolest: Eestil on õigus osta Ukraina relvastust ning Ukraina tootjatel on luba rajada oma tehased Eestisse. «Võrreldes Ukraina-Leedu ja Ukraina-Läti lepingutega on see leping oluliselt laiem ja avab kindlasti rohkem võimalusi Eesti kaitsetööstuse kasvuks,» sõnas minister.

Eesti kaitsetööstuse ja kosmosesektori liidu klastrijuht Rene Ehasalu hindas lepingut positiivseks. Liitu kuulub 241 ettevõtet metalltöötlusest ja küberturvalisusest kuni mehitamata süsteemide ja kosmosetehnoloogiani. Ehasalu näeb potentsiaali eelkõige droonisüsteemide, droonituvastuse ja droonitõrje valdkonnas.

Eesti kaitsetööstuse liidu liikmesettevõtete koondkäive on praegu umbes 750 miljonit eurot, millest 450 miljonit moodustab eksport. Kümnendi lõpuks on eesmärk kasvatada sektori käive kahe miljardi euroni, see tähendab ligikaudu 25-30% aastast kasvutempot.