Eesti ujujate esitused Pariisi EM-il: asjatundjad kummutavad kriitika

Pärast Pariisi ujumise Euroopa meistrivõistlusi puhkenud arutelu koondise tulemuste üle on toonud treenerid ja eksperdid selgitama, et sportlaste etteasted väärivad pigem tunnustust kui hukkamõistu.

Hiljutised Euroopa meistrivõistlused Pariisis on tekitanud avalikkuses vastakaid arvamusi Eesti ujumiskoondise taseme ja tuleviku kohta. Kui osa kommentaare on viidanud ala hääbumisele, siis ala asjatundjad ja treenerid rõhutavad, et koondise esitused olid tihedas konkurentsis igati soliidsed.

Eesti koondise peatreener Toni Meijel, teenekas treener Henry Hein ning endine tippujuja Martti Aljand on toonud välja, et ootused on viimastel aastatel tõusnud kõrgemale, kui objektiivne reaalsus lubab. Aljand märgib, et võrdlus varasemate aegadega näitab selget arengut. „Olen ise sportlasena käinud tiitlivõistlustel, kus meil kahjuks keegi õhtuses osas ei ujunud. Nüüd oli igal õhtul keegi võistlustules,“ selgitas ta.

Kriitika ja reaalsuse vahekord

Üheks arutelu teemaks on olnud medalite puudumine, mida mõned kriitikud on nimetanud ebaõnnestumiseks. Asjatundjad seevastu leiavad, et neljandad kohad maailma mastaabis ja tihedas konkurentsis on väikeselt riigilt märkimisväärne saavutus. Rõhutatakse, et võistkond on suutnud hoida stabiilset taset ning Ralf Tribuntsov püstitas EM-il mitmeid Eesti rekordeid, pääsedes kolmel alal poolfinaali.

Eksperdid nendivad, et ujumine on spordiala, kus edu taga peitub aastatepikkune töö, ja praegune koondis on tõestanud oma suutlikkust püsida konkurentsis ka kõige kõrgemal tasemel.